Sügisel on tihti tormid ja sajab väga palju. Talved on pehmemad ja soojemad kui Eestis. Ühendkuningriigis asuvad Sotimaa, Walesi ja Cornwalli mäestikud ning Penniidid. Tähtsamad loodusvarad on kivisüsi, nafta, maagaas, rauamaak, plii, tsink, kuld, tina, lubjakivi, sool, savi, kriit, potas (kaaliumkarbonaat), liiv. Loodusvarade rohkus, asend peamiste kaubateede läheduses, ümbritsetus veekogudest ning sademeterohke kliima võimaldavad Suurbritannial olla üks maailma juhtivaid majandusriike ning üks tähtsaimatest finantskeskustest. Naaberriigid on Iirimaa (ainus riik, millega Suurbritannial on maismaapiir), Prantsusmaa, Belgia, Holland, Saksamaa, Norra, Taani. Suurbritannial on konsulaate ja saatkondasid kõikides naaberriikides. Naaberriikidega toimub ka tihe majanduslik ning poliitiline suhtlemine. 19. sajandil ja 20.sajandi algul oli Suurbritannia maailmas võimupositsioonilt tähtsaim poliitiline ja majanduslik jõud. Maailmasõjad ja
põhjustavad ka veealuste maavärinate tekitatud hiidlained ehk tsunaamid ja tugevad tormid ehk taifuunid. Enam kui kolm neljandikku jaapanlastest elab tihedalt asustatud linnades. Jaapani üks suurimaid linnu on Tokio. Jaapanis on kaks tähtsamat usundit: simtoism (vanem usund) ja budism. Kuigi Jaapanil ei ole eriti loodusvarasid, on riik rikas. Võimsaks riigiks sai Jaapan 19. Sajandi lõpupoole. Tänapäeval juhib riiki valitav peaminister ning valitsus ja see on üks maailma võimsamaid majandusriike. 1894 võitis ta mõnes olulises lahingus Hiinat ja 1905 sai temalt lüüa Venemaa. Mägisuse tõttu on põllumajanduslikult kasutatav ainult 15% riigi pindalast. Tähtsaim toiduaine on riis. Olulised on ka puuviljad, suhkrupeed, tee ja aedviljad. 1. Usk Jaapanis Jaapanis on kaks usku: sintoism ja budism. Peale nende tunnistatakse Jaapanis ka ristiusku (umbes 4% rahvastikust) ja mitut muud usundit (18%). Riigi usku neil ei ole (mõnel riigil on oma usk).
Maavarad Maavarad on pikaajalise kaevandamise tõttu suures osas ammendatud. Rikkalikult leidub kivi- ja pruunsütt ning kivi- ja kaalisoola, vähem raua- nikli- vase- uraani- jmt. metalli maaki, naftat ja maagaasi. Tähtsamad kivisöekaevandused asuvad Ruhri basseinis ja Saarimaal, pruunsöekaevandused Leipzigi-Halle ja Kölni piirkonnas. Inimesed Saksamaal elab ligikaudu 82 milj. inimest (234 inimest / km²). Umbes 10% elanikest on välismaalased. Saksamaa on üks suuremaid majandusriike maailmas. Tööstustoodang annab 33%, teenindussektor 35% aastasest kogutoodangust. Põllumajandus mängib väga piiratud rolli (1,1%). Juhtivateks tööstusharudeks on masina- ja sõidukiehitus, keemia, metallitööstus ja elektrotehnika. Peamised kaubanduspartnerid on Euroopa Liidu liikmesriigid (ca. 56%). Peamiselt eksporditakse sõidukeid, masinaid ja keemiatooteid. Ka imporditavate toodete nimekirja juhivad valmistooted. Saksa väliskaubanduspoliitika põhisuunad lähtuvad Euroopa Liidu
I asend, piirid (looduslikud, teiste riikidega), ajavöönd Saksamaa Liitvabariik on Euroopas rahvaarvult ja pindalalt üks suurimaid riike. Ta on ka üks suurimaid majandusriike maailmas. Saksamaa pindala on 357 023 km². Ta asub Kesk- Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tsehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunas Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga
.............................................................................. 20 6 Lisad.............................................................................................................................................. 22 7 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................................28 2 Sissejuhatus Saksamaa on üks suuremaid majandusriike maailmas. Peamised kaubanduspartnerid on Euroopa Liidu liikmesriigid (ca. 56%). Saksamaa on Eesti üks peamisi kaubanduspartnereid, kelle käekäik mõjutab ka Eesti majandust. Tallinna Saksa Gümnaasiumis paikneb Saksamaa institutsioon ja seal on ka A-keeleks saksa keel. Tundides on õpitud Saksamaa kultuuri ja keelt. Peale Saksamaa kultuuri ja keele tekkis huvi teada saada, kuidas on Saksamaa Eestiga seotud majanduslikult ning kuidas Saksa ettevõtetel Eestis on läinud.
annaabi.ee 
