19 E. Asson ,,Suur Prantsuse Revolutsioon" lk 24, 1923 6. DEKLARATSIOONI TULEMUS Tänu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon"ile võeti 1791. aastal vastu uus põhiseadus, millega algas n-ö vabariiklik mõtlemine. 1792 aasta augustis interneeriti kuninglik perekond ning Louis XVI kaotas Prantsusmaa trooni. Samas, võib selle põhjuseks tuua ka kuninga eitav suhtumine revolutsiooni, Ameerika Ühendriikide abistamine kodusõjas, mille tulemusena tekkis majandusraskus ja toidunappus. 20 See deklaratsioon aitas prantslastel kujuneda rahvuseks ning aitas kaasa ka teiste rahvuste ärkamisele, näiteks Ladina-Ameerikas revolutsiooniline liikumine, uued riigid, rahvused, Kreeka vabadusvõitlus, Eestis rahvuslik ärkamine. Valgustusideoloogia levik kujunes teadvuses prantslastel. Suured ja üllad ideed inimeste võrdsusest, õigusest vastu panna rõhumisele ja vabadusest kui inimeste loomulikust seisundist levisid üle maailma. 21
Valitsuse korraldusel olid nad sunnitud oma kodud kiirkorras maha jätma. (Haapsalu lähistel). Baaside ajastu sisepoliitika. 7. oktoobril sai teatavaks Saksa juhtkonna otsus kutsuda Baltimaadelt, NSVL ja Itaaliast kodumaale kõik rahvuskaaslased ning juba kümmekond päeva hiljem asus Tallinnast teele esimene laev ümberasujatega. (Baltisakslaste lahkumine). Seitme kuuga lahkus Eestist umber 14 000 inimest. Jätkuv sõjategevus Euroopas süvendas Eestis majandusraskus. Suurenes talongide alusel müüdavate ainete loetelu, tõusid mitmete esmatarbekaupade hinnad, ekspordivõimaluste ahenemise tõttu vähenesid riigi sissetulekud, kasvas tööpuudus. Baaside ajastu välispoliitika. Pärast baaside lepingu allakirjutamist sattus Eesti välispoliitika sõltuvusse Nõukogude Liidust. Kuigi moskva kinnitas, et austab väikeriikide iseseisvust, oli selge, et Eesti Vabariigi püsimine oleneb otseselt idanaabrist
Valitsuse korraldusel olid nad sunnitud oma kodud kiirkorras maha jätma. (Haapsalu lähistel). Baaside ajastu sisepoliitika. 7. oktoobril sai teatavaks Saksa juhtkonna otsus kutsuda Baltimaadelt, NSVL ja Itaaliast kodumaale kõik rahvuskaaslased ning juba kümmekond päeva hiljem asus Tallinnast teele esimene laev ümberasujatega. (Baltisakslaste lahkumine). Seitme kuuga lahkus Eestist umbes 14 000 inimest. Jätkuv sõjategevus Euroopas süvendas Eestis majandusraskus. Suurenes talongide alusel müüdavate ainete loetelu, tõusid mitmete esmatarbekaupade hinnad, ekspordivõimaluste ahenemise tõttu vähenesid riigi sissetulekud, kasvas tööpuudus. Baaside ajastu välispoliitika. Pärast baaside lepingu allakirjutamist sattus Eesti välispoliitika sõltuvusse Nõukogude Liidust. Kuigi moskva kinnitas, et austab väikeriikide iseseisvust, oli selge, et Eesti Vabariigi püsimine oleneb otseselt idanaabrist
Keisri kantseleid. Igavene Edikt: ehk seadustekogu. Juudamaal ülestõus, mille tagajärjel deporteeriti palju neist lääneprovintsidesse, millest sai alguse Lääne-Euroopa juudikogukondade teke. Antoninus Pius (138-161); sisemise ühtsuse kõrgaeg. Marcus Aurelius (161-180): stoistlik, nägi keisrivõimu osana maailma jumalikust korraldusest, kus valitseja täidab enda kohustust nagu teisedki, kuid tal on suurem vastutus. Ikaldusaastad, majandusraskus, idapiiril sõjaretk Partia vastu, Doonaul ründasid germaani rahvad. Suutis tagasi lüüa,kuid suri väeleeris. Temaga lõppes heade adoptiivkeisrite ajajärk. Commodus (180-192): autoritaarne, võrdles end Heraklesega, võitles gladiaatoritega, kiusas taga opositsioonilisi senaatoreid. Kodusõda Septimus Severus (193-211): tuli kodusõjas võimule, kahandas senati mõju, otsis tuge sõjaväelt, suurendas sõdurite palka, hoolitses nende eest, lubas sinna provintsielanikke, kes
annaabi.ee 
