Pani aluse mitmetele teooriatele. Kuidas muutus naiste roll pärast I maailmasõda? Demokraatlikes riikides said naised valimisõiguse, naisi edentati tööpostidel, naistele lubati rõivamuutust (pükse, lühemaid seelikuid, kleite). Suur ülemaailmne majanduskriis. Kriisi põhjused: ületootmine põllumajanduses, tehnika arenguga kaasnes tööjõuvähendus, osad valdkonnad arenesid kiiresti, aga teised ei suutnud sammu pidada, vale majanduspraktika, riikliku regulatsiooni puudumine, euroopa majanduse nõrkus, ameeriklased kehtestasid kõrged tollitariifid, USA tõi euroopast ära oma kapitali. Uus kurss. 1932. aastal USAs valimised võitnud F.D Roosevelt reklaamis „Uut kurssi“. Viis selle USAs läbi. Keinslus. Põhineb majandusteadlase Keynes’i teoorial: riik peab majandusse sekkuma, tuleb elavdada tootmist
Nt P.Bourdieu, kabiilid 1960.-tel: Nt P.Bourdieu, kabiilid 1960.-tel: Traditsiooniline ja turu-põhine majandussüsteem samaaegselt, konfliktsed nõuded; Traditsiooniline ja turu-põhine majandussüsteem samaaegselt, konfliktsed nõuded; Majanduspraktika kui uskumuste süsteem (struktuuri-tegutseja vastasmõju); Majanduspraktika kui uskumuste süsteem (struktuuri-tegutseja vastasmõju); Ratsionaalne majandustegutseja: eripärane ajaloo produkt Ratsionaalne majandustegutseja: eripärane ajaloo produkt 3
ehk „kahepoolne monopol“. Ühelt poolt on bürood monopoolses seisundis teenuste pakkumisel, kuna enamasti ei peeta dubleerimist mõttekaks. Teiselt poolt on poliitikud monopsonisti seisundis. Bürokraadid tegutsevad poliitikute agentidena. Tegemist on tüüpilise informatsiooni assümeetria situatsiooniga, kus teenust osutavatel agentidel on rohkem infot kui ostjatel (poliitikutel). Majanduspraktika on kahjuks näidanud, et demokraatia ei garanteeri poliitikute tarkust. Valimised ei taga kandidaatide tõelist selekteerumist. Seda võib, vähemalt osaliselt, kompen- seerida kvalifitseeritud bürokraatia. Valitsusasutuste ja teiste riiklike institutsioonide vahel puudub nende tegevuses konkurents ning nad eksisteerivad ja tegutsevad seetõttu sisuliselt monopoolsetes oludes. See suurendab bürokraatia võimu veelgi.
Seega kui majandus on jõudnud punkti D (hinnatasemel H2), siis edasine kogunõudmise vähenemine ei vii majandust tagasi punkti C või B, sest ettevõtjad ja töölised seisavad vastu hindade ja palkade alandamisele. Kogunõudmise vähenemine toimub nüüdsest kogutoodangu vähenemise kaudu ning majandus liigub punkti E suunas. Kirjeldatud hindade jäikus alanemise suunas viib pikemas perspektiivis pidevale ja astmelisele hinnataseme tõusule, mida kinnitab ka majanduspraktika ajalugu. 1.47 Rahvuslik tasakaal ja selle kujunemine. Igas majanduses on tööhõive, tööpuudus, sisemajanduse koguprodukt ja tööstustoodang periooditi muutuvad suurused. Kõigile loetletud muutujatele on omane tsüklilisus, mis tuleneb majanduse arenemise sisemistest seaduspärasustest. Majandusteooria eri koolkondade vahel on üksmeel selles, et 1)majandus ei saa olla kogu aeg tasakaaluseisundis 2)mittetasakaalus majandus areneb tasakaalu suunas Eriarvamused püsivad küsimustes:
annaabi.ee 
