ETTEVÕTE MITTE GA RIIK.. HINNASÜSTEEM TÄHENDAB HINDADE KASUTAMIST PIIRATUD RESSURSSIDE JAOTAMISEKS.. KONKURENTS TÄHENDAB VÕISTLUST OSTJATE JA MÜÜJATE SEAS RESSURSIDE JA KAUPADE OSTMISE JA MÜÜMISE PÄRAST. KASUM ON SEE MIS JÄÄB JÄRELE SIIS KUI ON TASUTUD ÄRITEGEVUSE KULUD. SEE ON FIRMADE KOGUTULUDE JA KOGUKULUDE VAHE. TURUMAJANDUS MAJANDUSSÜSTEEM MIS KASUTAB TURGE KUI PÕHILIST TOOTMISE ORGANISEERIMISE JA KOORDINEERIMISE VAHENDIT KÄSUMAJANDUS MAJANDUS SÜSTEEM KUS PÕHILISTELE MAJANDUSOTSUSTELE MIDA TOOTA KUIDAS TOOTA KES SAAB TOODETU VASTAB TAVALISELT VALITSUS Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks. Ressursid on loodusvarad, inimressursid ja kapital. Loodusvarad on see osa looduskeskonnast mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab. Inimressursid e tööjõud on inimeste füüsikalised ja vaimsed jõupingutused mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. Ettevõtlikkus on hoiak mida iseloomustab loov ja uuenduslik mõtlemine
command economy - 2 Turumajandus - E B Ressursid ja tooted, mille omanik on eraisik või ettevõte, mitte riik market economy - 3 Turg - A C Võistlus (rivaliteet) ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja market - müümise pärast 4 Tööjaotus - F D Majandussüsteem, kus põhilistele majandusotsustele, mida toota, kuidas toota, kes division of labour - saab toodetu - vastab tavaliselt valitsus, prevaleerub ühiskondlik omandus 5 Eraomand - B E Majandussüsteem, mis kasutab tootmise organiseerimiseks ja koordineerimiseks private property - vabatahtlikku vahetust. Nimetatakse ka kapitalismiks ja vabaks ettevõtluseks
kus tähtis koht on analüüsivõimel, paindlikkusel, enesetunnetusel, , , sihikindlusel, suhtlemis-, organiseerimis- ja eesmärkide püstitamise . oskusel. Teised majandussüsateemid. 9. ( -) 9. Käsumajandus, command economy majandussüsteem (mudel) , kus (), , , põhilistele majandusotsustele, mida toota, kuidas toota, kes saab , toodetu - vastab tavaliselt valitsus, prevaleerub ühiskondlik omandus. 10. Tavamajandus, traditional economy -majandus, kus inimesed 10. , sõltuvad oma mida-, kuidas- ja kellele valikute tegemisel eelkõige tavadest ja kommetest, traditsioonidest. 11. Segamajandus, mixed economy - majandussüsteem, mis vastab ,
tegemisel 6. Tootmisvõimaluste kõver - iseloomustab võimaliku kogutoodangut, mida saaks toota, kui riigi ressursse kasutatakse täielikult 7. Kasvavate alternatiivkulude seadus 8. Tootmistegurid (nimeta ja kirjelda) - loodusressurssid, tööjõud ja kapital, mida on vaja kauba või teenuse tootmiseks. Nimetatakse samuti sageli ka ettevõtlikkus. 9. Käsumajandus - majandussüsteem, kus põhilistele majandusotsustele - mida toota, kuidas toota, kes saab toodetu - vastab tavaliselt valitsus. 10. Turumajandus - majandussüsteem, mis kasutab turge (vabatahtlikku vahetust) kui põhilist tootmise organiseerimise ja koordineerimise vahendit. Nimetatakse ka kapitalismiks ja vabaks ettevõtluseks. 11. Segamajandus - majandussüsteem, mis vastab põhilistele majandusküsimustele, kasutades elemente mitmest majandussüsteemist: turu-, käsu ja tavamajandusest. 12. Majandusteooria 13
Turukonkurents kuna ressursid ja tooted on piiratud, võistlevad inimesed kõikides ühiskondades nende ressursside pärast, mida on võimalik kätte saada. Konkurentsil võib olla mitmeid vorme, aga turumajanduses konkureerivad inimesed vabatahtliku vahetuse kaudu. Ettevõtlikkus kujutlusvõime, uuenduslik mõtlemine ja juhtimisoskused, mida on vaja äri alustamiseks ja juhtimiseks. Majandussüsteemid: Käsumajandus majandussüsteem, kus põhilistele majandusotsustele mida toota, kuidas toota, kellele toota vastab tavaliselt valitsus. Tavamajandus majandussüsteem, mis jaotab nappe ressursse tavade kohaselt; muutused ja areng on väga aeglased; inimesed teevad seda, mida nende vanemad on teinud enne neid, ning enamik kaupu toodetakse ja tarbitakse kohapeal; süsteem, kus põhilistele majandusküsimustele mida?, kuidas?, kellele? vastatakse tavade ja kommete järgi.
Riiklikule organisatsioonile on alternatiiviks ka mitmesugused assotsiatsioonid, kooperatiivid jm vabatahtlikud ühendused. Määravaks osutuvad tehingukulud. Tehingukulud sõltuvad riigi institutsioonidest: õigussüsteemist, poliitilisest, sotsiaal-, haridus-, kultuuri- ja muudest süsteemidest. Iva on selles, et majanduse funktsioneerimist juhivad institutsioonid. 12. Mida tähendavad institutsiooniökonoomikas käsutusõigused. Selgita nende mõju majandusotsustele ja valitsussektori rolli selles. Käsutusõiguste all peetakse silmas igat liiki õigusi seoses ressursside kasutamisega (mitte ainult omandiõigust). Käsundusõigusega määratakse, milliseid toiminguid võib omanik oma varaga teha. Käsundusõigust on vaja selleks, et eraturg saaks funktsioneerida. Nad hoiavad ära indiviidide poolt kahju tekitamise teiste varale (vargus, väärkasutamine, lõhkumine), sest kui
sihikindlusel, suhtlemis-, organiseerimis- ja eesmärkide püstitamise 8. , oskusel. , , , Teised majandussüsateemid. , , 9. Käsumajandus, command economy majandussüsteem (mudel) , kus . põhilistele majandusotsustele, mida toota, kuidas toota, kes saab toodetu - vastab tavaliselt valitsus, prevaleerub ühiskondlik omandus. 9. ( -) 10. Tavamajandus, traditional economy -majandus, kus inimesed sõltuvad (), oma mida-, kuidas- ja kellele valikute tegemisel eelkõige tavadest ja , , , kommetest, traditsioonidest. 11. Segamajandus, mixed economy - majandussüsteem, mis vastab 10
hulk. Näide: Astmelise tulumaksu määrad: maksuvabastus, 25%, 33%, 50%. - Tunduvalt keerulisem on olukord pidevalt muutuvate väliskeskkonna tegurite väärtuste analüüsimisel. Formaalselt on neil teguritel väärtusi lõpmatu hulk. Teisalt on aga erinevused tunnetatavad ainult mingite väärtuste gruppide lõikes. Näide: nõudluse muutus toodangu müügiturul avaldab mõju ettevõtte majandusotsustele. Nõudluse muutumine vahemikus -10% kuni +30% - selles vahemikus asub põhimõtteliselt lõpmatu hulk turunõudluse muutumise võimalikke väärtusi. Mõju erinevuse seisukohalt hinnatuna võiksid väliskeskkonna seisunditeks olla: S1 – nõudlus suureneb enam kui 3%; S2 – nõudlus jääb samaks (nõudlus ei muutu palju); S3 – nõudlus väheneb enam kui 3%. 55
annaabi.ee 
