võrreldes teiste investoritega ettevõtet puudutavale strateegilisele infole (nn. relationship finance). Insiderlus peletab ka teisi investoreid turult minema. Loob soodsa pinnase väheefektiivseks turuks. Finantsturgude keskses mudelis on kõik investorid võrdsed ja nende huvid on sarnased (commoditised finance). Kontinentaal-euroopa ja Jaapani majandusmudel Euroopa ja Jaapani süsteemi võib nimetada lühidalt panganduskeskseks majandusmudeliks. Euroopa süsteemis ei ole juhtkond pühendunud ainult ettevõtte aktsionäride rikkuse maksimeerimisele. Vähestes ettevõtetes oli teadvustatud ettevõtte peamise eesmärgina aktsionäri rikkuse maksimeerimine. Ettevõtted oma juhtimuslikkes strateegilistes otsustes ei arvesta vaid aktsionäri rikkuse suurendamise kriteeriumiga. Ettevõtte strateegiaid ei kujundata vaid lähtuvalt omanike vara väärtuse suurendamise motiivist. Seda põhjendatakse asjaoluga, et aktsiaturud ei
ajaks juba kas riiki toodud või ähvardatakse seda kasutada. Seepeale asutakse „vanu“ institutsioone kas sulgema või siis ümber kujundama. Sovetiseerimisega käib alati kaasas terror ning propaganda, kuna teisitimõtlejad (keda on riigis reeglina valdav enamus) tuleb kas „ümbertöödelda“ või siis klassivaenlase sildi all kõrvaldada. Eraettevõtted natsionaliseeritakse ning talumajapidamised sundkollektiviseeritakse. Seejärel asutakse ühismajandite loomiseni. Majandusmudeliks on käsumajandus, mida iseloomustab: 1) riik asendab eraomanikku ja kontrollib kõiki tootmisressursse, 2) riik on ettevõte, mis toodab enamiku kaupadest, 3) riik määrab ära kaupade hinna, 4) riiklik plaan määrab ära hüviste jaotuse, 5) riik kontrollib kogu majandussüsteemi. Selle majandusmudeli peamisteks puudusteks on efektiivsuse puudumine, tootmise koordineerimatus, liigne tsentraliseeritus ja paindumatus, mittearvestamine kohalikke
Igas reaalses majandussüsteemis eksisteerib nelja liiki majandussubjekte: Sisemaised tarbivad subjektid (majapidamised), sisemaised tootvad subjektid (ettevõtted), riik, välismaa. Kui viimase mõju peetakse ebaoluliseks, on tegemist suletud mudeliga. Tüüpiline näide on siinkohal traditsiooniline mikroökonoomika. Ettekujutust tegelikest majandusprotsessidest, mis on taandatud ühe konkreetse valdkonna tähtsamatele seostele, nimetatakse majandusmudeliks. Ceteris paribus järeldused kehtivad vaid muude tingimuste samaks jäädes. Optimaalsusprintsiip: püüe erinevate käitumisvõimaluste seast valida selline, mis parimal viisil rahuldab indiviidi vajadusi: - püüda saavutada mingi fikseeritud tulemus minimaalsete kulude ehk ressurssidega - püüda saavutada maksimaalne tulemus fikseeritud ressursside juures Majandusteaduses mõistetakse tasakaalu all, nagu füüsikaski, süsteemi rahulikku seisundit --
o Lihtsuse huvides eeldame antud mudelis, et avaliku sektori kulutused on autonoomsed (kogutulust sõltumatud) kulutused kaupadele ja teenustele ning töötasudele. o Tegelikkuses sõltuvad maksud sissetuleku suurust, kuid lihtsustus ei muuda mudeli põhjal tehtud järeldusi. · · Kui eeldada, et lisaks avalikule sektorile on olemas väliskaubandus, majandusmudel saab neljasektoriliseks majandusmudeliks. o Neljas kogukulutuste komponent netoeksport koosneb kulustest, mida teevad välismaad kohalikke kaupade ostmiseks ning kohalikke majandusagentide kulutustest importkaupadele. o Nii nagu tarbimine, investeerimine ja avaliku sektori kulutused, suurendab netoeksport riigi kogutoodangut ja kogutulu. o Lihtsuse huvides eeldame antud mudelis, et netoeksport on autonoomne muutuja (ei sõltu riigi kogutulust).
annaabi.ee 
