VARIA 50 MILLE ALUSEL JAOTATAKSE ÜHISKONNAD AGRAARSETEKS, INDUSTRIAALSETEKS JA POSTINDUSTRIAALSETEKS? VASTUS: TOOTMISVIISI ALUSEL VARIA 100 MIS MANDRIL ON ENIM RIIKE, MILLE MAJANDUST MÕJUTAB HALVASTI MEREPIIRI PUUDUMINE? VASTUS VARIA 100 MIS MANDRIL ON ENIM RIIKE, MILLE MAJANDUST MÕJUTAB HALVASTI MEREPIIRI PUUDUMINE? VASTUS: AAFRIKAS VARIA 200 KUIDAS NIMETATAKSE MAJANDUSKORDA, MILLE PUHUL VALITSUS DIKTEERIB RIIGI MAJANDUSLIKU TEGEVUSE? VASTUS VARIA 200 KUIDAS NIMETATAKSE MAJANDUSKORDA, MILLE PUHUL VALITSUS DIKTEERIB RIIGI MAJANDUSLIKU TEGEVUSE? VASTUS: KÄSUMAJANDUS VARIA 300 KES OMAS INDUSTRIAALÜHISKONNAS ENIM VÕIMU? VASTUS VARIA 300 KES OMAS INDUSTRIAALÜHISKONNAS ENIM VÕIMU? VASTUS: VABRIKUTE OMANIKUD VARIA 400
(turumajandus) Tsentraliseeritud plaanimisega majanduskord (käsumajandus) - Vahevormid: konkurentsisotsialism – toimub küll detsentraliseeritud plaanimine, kuid tootmisvahendid on riigi omanduses. korratüüp, kus toimub tsentraliseeritud plaanimine, kuid näiteks käsitöönduslik teenindus või osa toiduainete tootmisest on antud erakätesse. Tegelikult pole olemas ühte puhast majanduskorda, alati on nende mingi kombinatsiooniga ehk segamajandusega. 18. Turumajanduskord Tavapärase käsitluse järgi jaguneb kapitalistlik turumajandus kolmeks. Vabaturumajandus. Riigi minimaalne sekkumine. Riigil on vaid üldiste raamtingimuste tagamise funktsioon, millele võib lisanduda mõne avaliku hüve tootmine. Mitmed autorid nimetavad seda „öövahiriigiks“, mis ei tegele hariduse, tervishoiu ja
Tekivad inimeste ühiste sotsiaalsete ja majanduslike huvide kaitsmise eesmärgil. Tavaliselt on neil ka oma ideoloogia. Idee- ja huviparteisid saab eristada liikmeskonna ja valijaskonna poolest. Ideepartei valijaskond on tavaliselt sotsiaalselt heterogeenne, ühelgi sots grupil ei ole selles domineerivat seisundit. Huviparteis domineerib mingi sots grupp. Huviparteid on näiteks vähemusrahvaste parteid. Kodanliked parteid on need erakonnad mis tunnustavad eraomandust ja sellel põhinevat majanduskorda. Töölisparteid peavad eraomandust ebavõrdsuse põhjuseks. Kaadriparteid kujunevad aktiivselt poliitikas osalevatest inimestest, keda seob enam vähem sama ideoloogia ja huvid. Partei tegeleb vähe oma siseprogrammi edendamisega ja ei näe vaeva palju valijaskonna poolehoiu võitmiseks. Massiparteid on sotsialistliku suunitlusega tööliste liikumine ning on range organisatsiooniline ülesehitus. Üheparteisüsteem Parteil on riikliku võimu monopol
kohustused. 17. Põhilised korratüübid Korratüüpe (majanduslikke süsteeme) analüüsides on olulised kolm aspekti: süsteemi elemendid (inimesed kui tarbijad ja tootjad); elementidevahelised suhted (tootmis-, vahetus- ja jaotusprotsessid); süsteemi kord (majanduslik kord). Süsteemi kord määrab ära süsteemi motivaatorid (näiteks turuosaliste omavahelises suhtlemises). Põhimõtteliselt võib eristada kahte majanduskorda (Raudjärv, 1995, lk 3639): detsentraliseeritud plaanimisega majanduskord (turumajandus) tsentraliseeritud plaanimisega majanduskord (käsumajandus). 18. Turumajanduskord Turumajanduskorraga ühiskonnas on majanduselu korraldamise aluseks vabadus, mis tugineb eraomandusele, erakapitalile. Ettevõtete tegutsemise eelduseks on siin eelkõige omandi kasutamis- ja käsutamisvabadus (Raudjärv, 1995, lk 3941).
o süsteemi elemendid (inimesed kui tarbijad ja tootjad); o elementidevahelised suhted (tootmis-, vahetus- ja jaotusprotsessid); o süsteemi kord (majanduslik kord). Süsteemi kord määrab ära süsteemi motivaatorid (näiteks turuosaliste omavahelises suhtle- mises). Põhimõtteliselt võib eristada kahte majanduskorda (Raudjärv, 1995, lk 36–39): detsentraliseeritud plaanimisega majanduskord (turumajandus); tsentraliseeritud plaanimisega majanduskord (käsumajandus). Kahtlemata on erinevatel perioodidel olemas olnud ka nende kahe põhitüübi mitmesuguseid vahevorme. 66 Korratüüp, kus toimub küll detsentraliseeritud plaanimine, kuid tootmisvahendid on
annaabi.ee 
