musta kiltkividega kaetud, on mõisahoovis ka mitmeid kõrvalhooneid. Enamik neist on valmistatud maakivist ning kaunistatud punaste tellistega. Peahoone sisekujundus ei ole ka kindlas stiilis. Seda saab rühmitada inglise juugendist neoklassitsismini. Mõisa kõrval on 19.sajandil kujundatud park. Kõrvalhooned moodustavad kaks osa. Need on ringmüüriga piiratud karjalautade ja tallide kompleks ning viinavabrik koos viinakeldri ja muude lähemate hoonetega. Ringmüüriga piiratud majanduskompleksi kuuluvad valitsejamaja, sõidutall-tõllakuur, karjalaut, sealaut, tööhobuste tall, vankrikuur, puutöökoda, sepikoda, väravaehitised ja baroksete sepistega kellatorn. Praegusel ajaks on Mooste vald omandanud enamiku Mooste mõisa kõrvalhoonetest. Tänu sellele leiavad ka kõrvahooned järjest rohkem kasutust. Värskelt renoveeritud endisesse mõisa puutöökotta on rajatud Mooste Linakoda ja Mooste Mõisa Külalistemaja. Endises mõisa veskis avati Mooste Veskiteater ning
venelasi ja venemaaeestlasi. Kolme aasta jooksul, 19441947, viisid okupatsioonivõimud läbi uue nõukogude maareformi. Taasnatsionaliseeritud maadel rajati lisaks olematu tootmisvõimsusega väiketaludele ka riigimajandeid -- sovhoose -- või jäeti need lihtsalt sööti. Maareformi üks põhieesmärke oli eesti maarahva lõhestamine ja nõukogude võimule lojaalse uusmaasaajate kihi kujundamine. Kogu Eesti rahvamajandus ühendati impeeriumi majanduskompleksi, mida arendati viie aasta plaanide alusel. Majanduse erasektor likvideeriti pea täielikult. Erilise innuga taastas ja laiendas Nõukogude võim Eesti raske- ja mäetööstust: Kirde- Eesti põlevkivikaevandusi ja -elektrijaamu oli Moskvale vaja eeskätt Leningradi piirkonna varustamiseks elektri, põlevkivigaasi ja mitmete esmatarbekaupadega, ent samavõrd ka Eesti kindlamaks sidumiseks Venemaaga tööjõu massilise sisserände abil Eestisse
hobustetall. Selline paigutus on iseloomulik enamikele mõisakompleksidele Eestis. Nõukogude ajal ümber ehitatud meierei ja loomalaut seisid aastaid varemeis ning on praegu OÜ ZOROASTER omanduses. Hooned olid algselt viilkatusega eklektilises laadis ehitised, milline välisilme pärineb rekonstrueerimisest 19. sajandi teisel poolel. Hoonete nurkadel ja räästa all on laiad ehisvööd, aknad krohvitud laiade ehisraamidega, lakatoa aknad kaetud kõrge kaarega. Mõisatööliste maja Majanduskompleksi idaküljel asub 19. sajandist pärinev mõisatööliste maja (moodustab majanduskastelli idapoolse tiiva), mis oli nõukogude ajal aiandus-mesindusseltsi kasutuses. Viimane tagas selle säilimise teataval määral ümberehitatud kujul. Hoone omanikuks on OÜ Sundstrand, koos selle juurde kuuluva ulatusliku krundiga, kus paljastub muinas- ja keskaegse Edise küla kultuurkiht. Majandushooned Majanduskastellist kirdes asub kunagise linnuse idaaküljel selgitamata funktsiooniga 19.
administratiivaparaadis määrati eelkõige venelasi ja venemaaeestlasi. Kolme aasta jooksul, 19441947, viisid okupatsioonivõimud läbi uue nõukogude maareformi. Taasnatsionaliseeritud maadel rajati lisaks olematu tootmisvõimsusega väiketaludele ka riigimajandeid -- sovhoose -- või jäeti need lihtsalt sööti. Maareformi üks põhieesmärke oli eesti maarahva lõhestamine ja nõukogude võimule lojaalse uusmaasaajate kihi kujundamine. Kogu Eesti rahvamajandus integreeriti impeeriumi majanduskompleksi, mida arendati viie aasta plaanide alusel. Majanduse erasektor likvideeriti pea täielikult. Erilise innuga taastas ja laiendas Nõukogude võim Eesti raske- ja mäetööstust: Kirde-Eesti põlevkivikaevandusi ja -elektrijaamu oli Moskvale vaja eeskätt Leningradi piirkonna varustamiseks elektri, põlevkivigaasi ja mitmete esmatarbekaupadega, ent samavõrd ka Eesti kindlamaks sidumiseks Venemaaga tööjõu massilise sisserände abil Eestisse