esemetest. Kreeta tsivilisatsiooni kujundasid eelkõige lossid. Neid oli mitu tükki kuid kõige kõige tähtsaim ja tuntuim on Knossos. Losse ümbritsesid rahvarohked linnad, mis kujunesid losside vahetust naabrusest. Peale luksuslikult asustatud vannitubade, basseinide ja kanalisatsiooniga elu- ja kultiseruumide olid lossides ka töökodad, viljasalved ja muud toad. Kõik lossiruumid paiknesid ebasümmeetriliselt umber ristkülikukujulise keskõu. Lossid olid esiteks majanduskeskustena ja teiseks usukeskustena ja kultusepaikadena, sest Kreetal polnud lossides eraldi templeid. Kolmandaks olid lossid valitsejate asupaikadeks ja poliitilise võime keskusteks. Oletatakse, et losside eesotsas seisid preesterkuningad. Kreetal puudus sõjaline otstarve ja sp olid lossid kindlustamata. Kreeta kultuuri üheks erinevuseks on see, et seal puuduvad relvad, kindlustudsed ja üldse sõjakad jooned. Sellest saab järeldada, et Kreeta kunstis domineeris rahumeelne ja elurõõmus temaatika
killustatuse. Kreeka täitis vanalajal pidevalt kultuuri vahendaja rolli. Kultuur Kreeta Umbes 200 aastat eKr jõudis rahvas Kreeta saarel oma arengus tsivilisatssiooni tasemele. Hilisem kreeka mütoloogia seostas seda eelkõige legendaarse Kreeta kuninga Minose valitsemisega. Kreeta tsivilisatsiooni nägu kujundasid eelkõige lossid, millest tuntuim ja tähtsaim oli Knossos. Losside ümber paiknesid rahvarohked linnad. Lossidel oli mitu otstarvet. Laoruumid ja käsitöökojad näitavad neid majanduskeskustena, kuid seal olid ka luksuslikud eluruumid koos baseinide ja ristkülikukujuluse keskõuega. Lossid võisid olla ka peamised usukeskused ja kultusepaigad, sest kreetal polnud eraldi templeid. Loss oli ka valitseja asupaik seega poliitilise võimu keskus.lossid olid kindlustamata. Kreeta kultuusi peamisi iseärasusi on kindlustuste,relvade ja üldse vähimategi sõjakate joonte puudumine. Seintele maalitud eredavärvilised freskod kujutasid loodust, religioosseid pidustusi ja spordivõistlusi
varajasest Minose kultuurist väga vähe (ainult varemete järgi). Kiri oli omapärane ning ei pärinenud Egiptusest ega Mesopotaamiast. · Kõige tähtsamas ehitised olid lossid (tuntuim Knossos). Nende ümber paiknesid rahvarohked linnad. Neis oli palju ruume (k.a luksuslikud vannitoad, basseinid, viljasalved jne) ning need paiknesid kõik ebasümmeetriliselt ja näiliselt korrapäratult ümber keskõue. Neil oli üheaegselt mitu eri otstarvet, kasutati majanduskeskustena ja arvatavasti ka usukeskuste ja kultusepaikadena, sest templeid ei olnud, ning poliitilise võimu keskusena. Lossid olid kindlustamata, seega puudus neil sõjaline otstarve. Losside eesotsas olid ilmselt preesterkuningad, kes vägede juhatamisega ei tegelenud. Kreeta kultuuri eripära on see, et puuduvad kõik sõjakad jooned (relvad, kindlustused). Kunstis domineeris rahumeelne ja elurõõmus temaatika ning majaseintele maalitud eredavärvilised freskod kujutasid
vastuseid. Lossides oli väga erineva otstarbega ruume, mis paiknesid ebasümmeetriliselt ja näiliselt korrapäratult ümber ristkülikukujulise keskõue. Lisaks luksuslikult sisustatud vannitubade, basseinide ja kanalisatsiooniga elu- ja kultuseruumidele, mahutasid nad ka avaraid viljasalvi, töökodasid ja muud. Kõik see osutab, et lossidel olid üheaegselt mitu erinevat otstarvet. Laoruumid ja käsitöökojad näitavad losse majanduskeskustena. Seda kinnitavad ka tahvlid lineaarkirjaga. Kuigi neil seisev tekst pole arusaadav, võib siiski väita, et tegemist on majapidamisdokumentidega. Nähtavasti koguti igal aastal ümbruskonna elanikelt põllumajandussaadusi lossi varasalvedesse ja peeti selle üle täpset majanduslikku arvet. Kuna Kreetal polnud lossidest eraldi seisvaid templeid, siis võib arvata, et lossid olid ka peamised religioossed keskused ja kultusepaigad. On põhjust oletada, et tähtsamad tseremooniad leidsid
Eluruumidele lisandusid mahukad viljasalved ja töökojad, aga ka kultusruumid jumalate austamiseks. Kreetalased olid välja arendanud oma originaalse lineaarkirja. Kuigi kirja märgid on tänapäeva teadlastele loetavad, jääb tekst siiski suuresti arusaamatuks, sest ei tunta keelt, mida kreetalased rääkisid ja üles kirjutasid. Sellegipoolest on selge, et savitahvlitele kirjutatud tekstid on valdavalt majapidamisdokumendid. See näitab losse oluliste bürokraatlike majanduskeskustena. Tõenäoliselt kogusid losside valitsejad ümberkaudsetelt elanikelt andamina toiduaineid ja toorainet. Losside valitsemiskorralduse kohta pole midagi kindlat teada. Arvatavasti valitsesid neis preester-kuningad, kuid seda pole võimalik tõestada. Knossose lossi väikest trooniruumi peetakse tänapäeval mitte kuninga, vaid preestrinna istmeks. Ka losside omavahelised suhted on meile teadmata. Kuna lossid ja linnad olid kindlustamata, siis tuleb arvata, et sõjategevus ei mänginud toonasel
annaabi.ee 
