Tänulikud ja motiveeritud Uuringud näitavad, et pagulased on kõrgelt motiveeritud ja ühiskonnale tänulikud, nad on püsielanikkonnast ettevõtlikumad ning nende alustatud ärisid saadab suurem edu. Lisaks on pagulased muidugi ka tarbijad. Näiteks afgaani päritolu pagulaste ümberasustamine Youngi linna Austraalias elavdas kohalikku majandust poolteist korda, sest aitas leevendada rahvaarvu vähenemist püsielanike hulgas. Kasu jääb meile Majanduskasu, mille pagulased kaasa toovad, jääb Eestisse. Nii otseselt maksude, loodud ettevõtete ja töökohtade kui ka suuremast mitmekesisusest tuleneva innovaatilisuse ja uute oskuste näol. Pragmaatiliselt lähenedes peame ehk tulevikus hoopis Euroopa Komisjoni tänama, et nad pagulaste jaotamisel Eestile nii suure osa ette nägid. KOKKUVÕTE Ma arvan, et on vaja aidata pagulastele, iga inimene saab olla nende kohal ja jääta ilma koduta.
Kuna tulude laekumist on raske väga täpselt planeerida, võetaks e aeg-ajalt vastu lisaeelarveid. Põhilised laekumised käibemaksust ja sotsiaalmaksust. jaguneb: maksu pol, kulutus pol, tasakaalustus pol, laenu pol 9. Kes võivad maksusid kehtestada? kohalikud omavalitsused ja riik/ riigikogu, 10. Eesti Pank (aeg, seletus, eestvedaja, ülesanded). raha väärtuse säilitamie , riigi majanduskasu soodustamine. easutatud 1919, loodi uuesti 1990, president 2005 ast Andres Lipstok, 2012 Ardo Hanson. 11. Majanduspoliitika, rahapoliitika, fiskaalpoliitika (seletused, ülesanded). majanduspol- kõrgetööhõive ehk võitlus tööpuudusega, kõrge ja püsiv majan. kasv, õiglane sissetulekute jaotus. rahapoliitika- rahaväärtuse säilitamine, riigi maj. kasvu soodustamine fiskaalpoliitika- eelarve pol.- maksu pol, kulutus pol, tasakaalu pol, laenu pol.
Kasutades enese resursse loobub tulust mille oleks saanud väljerentimisel. Kaudsed kulud ei kajastu raamatupidamises. Otsesed kulud kajastuvad raamatupidamises. Raamatupidamislik ehk arvestuslik kasum = kogutulu otsesed kulud Normaalkasum on firmal siis, kui arvestuslik kasum on vähemalt nii suur, et katab ära kaudsed kulud. Majanduskasum on arvestusliku kasumi osa, mis ületab normaalkasumi. Majanduskasu = kogutulu otsesed kulud kaudsed kulud Majanduskasum = 0 firma on konkurentsis Majanduskasum > 0 peaks tegutsema just nimelt antud tootmisalal (harus). 2. Püsi-, muutuv- ja piirkulu Püsikulud (fixed cost, FC) ei muutu lühiperioodil, tulenevad püsiressursist. Muutuvkulud (variable cost, VC) muutuvad koos toodangu mahu muutusega. Kogukulud (total cost, TC) TC = FC + VC Tabel 7.1, õp. lk. 149 Tabeli analüüs: Firma lühiperioodi kulud Kui TP(tootmiskogused) = 0, TC = FC
ministeeriumid pole juriidiline isik), mille kaudu riik funktsioneerib; tsiviilõiguslikult riigiasutused toimivad riigi nimel; riigiasutuse kaudu toimib riigi valitsemine Riigi poolt hallatavad asutused nt. Teater Vanemuine; ei tegele riigi valitsemisega, on aga riigi käes. Neil on suurem iseseisvus ja iseotsustamisõigus. Kuna need täidavad riiklikke ülesandeid, siis riik finantseerib neid, kuna nende tegevus ei ole suunatud majanduskasu saamisele, vaid nad peavad tegelema enda seadustest vastavate eesmärkide täitmisega. Tsiviilõiguse koha pealt pole erilist vahet kas tegu on eraõigusliku või avalik-õigusliku juriidilise isikuga; mõlemad võivad olla lepingu poolteks jne. Kõige üldisemad normid juriidiliste isikute kohta tulevad TsÜSist; alati tuleb vaadata, kas on tegu eraõigusliku või avalik-õigusliku juriidilise isku kohta käiva asjaga, kui avalik-õigusliku, siis vaata lisaks antud seadust (nt
ministeeriumid – pole juriidiline isik), mille kaudu riik funktsioneerib; tsiviilõiguslikult riigiasutused toimivad riigi nimel; riigiasutuse kaudu toimib riigi valitsemine Riigi poolt hallatavad asutused – nt. Teater Vanemuine; ei tegele riigi valitsemisega, on aga riigi käes. Neil on suurem iseseisvus ja iseotsustamisõigus. Kuna need täidavad riiklikke ülesandeid, siis riik finantseerib neid, kuna nende tegevus ei ole suunatud majanduskasu saamisele, vaid nad peavad tegelema enda seadustest vastavate eesmärkide täitmisega. Tsiviilõiguse koha pealt pole erilist vahet kas tegu on eraõigusliku või avalik-õigusliku juriidilise isikuga; mõlemad võivad olla lepingu poolteks jne. Kõige üldisemad normid juriidiliste isikute kohta tulevad TsÜSist; alati tuleb vaadata, kas on tegu eraõigusliku või avalik-õigusliku juriidilise isku kohta käiva asjaga, kui avalik-õigusliku, siis vaata lisaks antud seadust (nt
annaabi.ee 
