Tartu joonel. Aug. keskel vallutati Narva, aug. lõpul Tallinn. Metsavennad- metsavendade vastasteks olid Punaarmee ja NKVD väeosad ning hävituspataljonid. Hävituspataljonidesse moodustati põletatud maa taktika elluviimiseks ning sinna kuulusid enamasti vabatahtlikud. Mõrvati ~ 2000 tsiviilisikut. Saksa okupatsioon 1941- 1944 a. Muudatused majanduses : hoiduti röövmajanduslikest sammudest. Saksa võimud aitasid kaasa Nõukogude okup. Tulenenud majanduskahjude ja sõjapurustuste likvideerimisele. Saksa võimud määrasid põllumeestele kohustuslikud toiduainete müüginormid. Natsionaliseeritud varasid ei tagastatud. Nõukogulik maareform tühistati. Loodi riiklikke aktsiaseltse. Elatustase langes sõja ajal. ( Talongi süsteem poodides). Eesti Rahva Ühisabi loodi eestlaste algatusel, mille eesmärk oli abistada Nõukogude okup. Ja sõja tõttu kannatanuid. Eesmärk- varustada saksa sõjaväge ja tsiviilelanikkonda. Repressioonid : Saksa okup
Rassiliselt väärtuslikuks tunnistatud eestlased jäänuks oma kodumaale, kus neile oleks lisandunud saksa kolonistid. Sellisel moel ümber kujundatud Eesti kavatseti muuta koos teiste Balti riikidega SuurSaksamaa koostisosaks. Majandusolud : allutati SKS huvidele SKS sõjaväe ja tsiviilelanikkonna varustamine hoiduti röövmajanduslikest sammudest aitas kaasa NL okupatsiooni majanduskahjude hüvitamuisele ja sõjapurustuste likvideerimisele põllumeestele määrati kohustuslikud toiduainete müüginormid ei tagastatud NL poolt natsionaliseeritud varasid NL maareform tühistati üldine elatustase sõjaajal langes linnaelanikke varustati toidu ja tarbeainetega ostulubade alusel sakslaste normid olid suuremad kui eestlastel eestlaste algatusel loodi Eesti Rahva Ühisabi, mille eesmärk oli abistada NL okupatsiooni ja sõja tõttu kannatanuid
Eestist, Lätist, Leedust ja Valgevenest moodustati Ostlandi riigikomissariaat, mis koosnes neljast kindralkomissariaadist. Eesti kindralkomissariaadi etteotsa sai Karl Siegmund Litzmann, kes suhtus eestlastesse küll hästi, kuid viis siiski ellu Berliini poliitikat. Kuna Eestist pidi saama tulevikus osa Suur- Saksamaast hoiduti röövmajanduslikest sammudest, mis eesti majandust väga kurnavad. Seetõttu aidati mingil määral kaasa Nõukogude okupatsioonist tulenenud majanduskahjude hüvitamisele ja sõjapurustuste likvideerimisele. Muudatused: · põllumeestele kehtestati müüginormid · nõukogude võimu poolt natsionaliseeritud varad ei tagastatud omanikele, vaid jäeti Kolmanda Riigi käsutusse · tarbeainete ja toiduainetega varustamisel eelistati sakslasi eestlaste ees Tasapisi taandus eestlaste saksameelsus nii seoses eelpoololevate punktidega kui ka sellega, et
Eesti plaaniti muuta koos teiste Balti riikidega Suur-Saksamaa kostisosaks. Plaaniti küüditamisi, uut idapiiri, kogu rahvusliku grupi ümberkujundamist. Plaanide realiseerimine lükati sõjajärgsesse aega. Majandusolud Eesti majandus oli allutatud Saksamaa huvidele. Majanduse peaülesandeks sai Saksa sõjaväe ja tsiviilelanikonna varustamine. Samas hoiduti aga röövmajanduslikest sammudest, Eestist pidi saama ju Suur-Saksamaa osa. Saksamaa aitas isegi kaasa majanduskahjude hüvitamisele. Saksa võimud määrasid põllumeestele kohustuslikud toiduainete müüginormid. Talunikud pidasid norme kurnavaks, kuid need polnud mõeldud talude väljasuretamiseks. Vaatamata jätkuvale sõjale suutis põllumajandus mingil määral toibuda. Külvipind ja saagikus jäid küll 1944. aastal sõjaeelsele tasemele veel veidi alla. Kariloomade arv aga juba ületas selle. Pettumuseks eestlastele kujunes sakslaste otsus mitte tagastada natsionaliseeritud varasid.
käepikenduseks. · Majanduspoliitika oli vastuoluline ühelt poolt allutati Eesti majandus Saksamaa huvidele ning selle peaülesandeks sai Saksa sõjaväe ja Saksamaa tsiviilelanikkonna 10 varustamine, samas aga hoiduti röövmajanduslikest sammudest, kuna Eestist pidi tulevikus saama osa Suur-Saksamaast. Seetõttu aitasid Saksa võimud isegi mingil määral kaasa Nõukogude okupatsioonist tulenenud majanduskahjude hüvitamisele ja sõjapurustuste likvideerimisele. · Nõukogude võimu poolt natsionaliseeritud varasid ei tagastatud endistele omanikele. · Nõukogulik maareform tühistati, kuid enamik talunikke jäi endiselt maakasutajateks. · Üldine elatustase langes. Eriti raskesse olukorda sattusid linnaelanikud, keda varustati toidu- ja tarbeainetega ostulubade alusel. Nii aga ei suudetud inimeste vajadusi rahuldada.
annaabi.ee 
