tehinguid. Statistika on massinähtuste uurimise süsteem. Statistika koondab ettevõtete raamatupidamisinfo (statistilistest aruannetest) ja töötleb seda edastamiseks rahvamajanduse juhtimistasandile. Raamatupidamisarvestuse koostiosad Finantsraamatupidamine,juhtimisraamatupidamine,kuluraamatupidamine,maksude arvestus,finantsplaneerimine e. eelarvestamine,finantsanalüüs,tegevuse sisekontroll,audiitorkontroll Milleks kasutavad majandusinfot omanikud. Omanikud vajavad infot, mille alusel hinnata ressursside kasutamist ning määrata isikliku kapitaliosa suurenemine või vähenemine. Milleks kasutab majandusinfot firma juhtkond. Juhtkond vajab infot tegevuse planeerimiseks, vastuvõetud plaanide/otsuste hindamiseks ning dividendide jaotamise aluse määramiseks. Nendele peab olema kättesaadav kogu vajalik informatsioon ettevõtte kohta (millest enamust teistele infotarbijatele ei edastata). Kes on raamatupidamiskohustuslased.
5. seadusest tuleneva menetlustähtaja pikendamist halduri poolt 7. Revisjon 1. on kontroll, mille käik peab olema täpselt dokumenteeritud 2. peab hõlmama korraga vaid ühte maksustamisperioodi 3. tuleb alati vähemalt 7 päeva eelnevalt maksukohuslasele teatada 4. peab sisaldama lõppvestlust 5. lõpeb haldusaktiga, milleks on revisjoni akt 8. Teabe nõudmisel maksude tasumise õiguse kontrollimisel võib maksuhaldur 1. nõuda igasugust majandusinfot 2. helistada ja kutsuda maksukohustuslase teabe andmiseks enda ametiruumidesse 3. nõuda suulisi seletusi maksude arvutamise kohta 4. kui maksukohustuslasel on määratud esindaja, suhelda vaid temaga 5. revisjoni teostamisel kohustada maksumaksjat ette näitama oma sularaha 9. Maksuhalduril on õigus 1. asjade ja dokumentide ettenäitamist ainult maksukohustuslaselt 2
tehinguid. Statistika on massinähtuste uurimise süsteem. Statistika koondab ettevõtete raamatupidamisinfo (statistilistest aruannetest) ja töötleb seda edastamiseks rahvamajanduse juhtimistasandile. Raamatupidamisarvestuse koostiosad Finantsraamatupidamine,juhtimisraamatupidamine,kuluraamatupidamine,maksude arvestus,finantsplaneerimine e. eelarvestamine,finantsanalüüs,tegevuse sisekontroll,audiitorkontroll Milleks kasutavad majandusinfot omanikud. Omanikud vajavad infot, mille alusel hinnata ressursside kasutamist ning määrata isikliku kapitaliosa suurenemine või vähenemine. Milleks kasutab majandusinfot firma juhtkond. Juhtkond vajab infot tegevuse planeerimiseks, vastuvõetud plaanide/otsuste hindamiseks ning dividendide jaotamise aluse määramiseks. Nendele peab olema kättesaadav kogu vajalik informatsioon ettevõtte kohta (millest enamust teistele infotarbijatele ei edastata). Kes on raamatupidamiskohustuslased.
5. seadusest tuleneva menetlustähtaja pikendamist halduri poolt 7. Revisjon 1. on kontroll, mille käik peab olema täpselt dokumenteeritud 2. peab hõlmama korraga vaid üthe maksustamisperioodi 3. tuleb alati vähemalt 7 päeva eelnevalt maksukohustuslasele teatada 4. peab sisaldama lõppvestlust 5. lõpeb haldusakti koostamisega, milleks on revisjoniakt 8. Teabe nõudmisel maksude tasumise õigsuse kontrollimisel võib maksuhaldur 1. nõuda igasugust majandusinfot 2. helistada ja kutsuda maksukohustuslase teabe andmiseks enda ametiruumidesse 3. nõuda suulisi seletusi maksude arvestamise kohta 4. kui maksukohustuslasel on määratud esindaja, suhelda vaid temaga 5. revisjoni teostamisel kohustada maksumaksjat ette näitama oma sularaha 9. Maksuhalduril on õigus nõuda 1. asjade ja dokumentide ettenäitamist ainult maksukohustuslaselt 2. kolmandalt isikult dokumentide ettenäitamist, kuid eelnevalt tuleb neid nõuda
11. Mida kujutab endast informatsiooniline infrastruktuur? Informatsioon ning inimesed, protsessid, protseduurid, vahendid, rajatised ja tehnoloogia informatsiooni loomiseks, kasutamiseks, edastamiseks, säilitamiseks ja hävitamiseks. Asutused ja organisatsioonid, kus tegeldakse info kogumisega, säilitamisega, töötlemisega, edastamisega raamatukogud, arhiivid, muuseumid, spetsiaalsed infotöötluskeskused, arvandmeid koguvad ja töötlevad asutused (statistika), majandusinfot koguvad ja töötlevad keskused, rahvastikuandmete kogujad; keskkonna, maavarade, kinnisvara jt kohta info Ühesõnaga kõik asutused, mis tegelevad mistahes informatsiooniga. 12. Milline ühiskond on infoühiskond? Mis teda varasematest ühiskondadest eristab? Infoühiskonna all mõistetakse ühiskonna elukorraldust, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse. Enamik ühiskonnas talletatud teavet hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul
) · Finantsplaneerimine ja eelarvestamine- finantsmajandusliku strateegia ja taktika väljatöötamine · Finantsanalüüs- tegevuse olulisemate näitajate leidmine ja interpreteerimine Raamatupidamisarvestussüsteemi koostisosad (3) · tegevuse sisekontroll- inventuuride ja revisjonide korraldamine · audiitorkontroll- turumajandusele iseloomulik kontrolliliik, mis lähtub ettevõtte omanike ja sidusrühmade huvidest Kes vajavad majandusinfot (1) · Omanikud saavad selle alusel hinnata ressursside kasutamist ning määrata isikliku kapitali suurendamine või vähendamine · Juhtkond vajab infot ettevõtte tegevuse planeerimiseks, otsuste ja plaanide hindamiseks ning dividendide jaotamise aluste määramiseks NB! Omanikele ja juhtkonnale peab olema kättesaadav kogu vajalik info ettevõtte kohta Kes vajavad majandusinfot (2) · Töötajad on huvitatud oma töökohtade ja töötasude säilimisest
selliselt, et see on arusaadav ja üheseltmõistetav kõikidele kasutajatele/ lugejatele, kellel on piisav võime hinnata finantsaruandeid. 4. Olulisuse printsiip- Finantsarvestuse aruandluses tuleb kajastada kogu oluline info, mis mõjutab raamatupidamiskohuslase finantsseisundit, rahavoogusid ja finants tulemust. Oluline on selline aruande info, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutajate majanduse finants otsuseid. Vähe olulist majandusinfot võib kajastada lihtsustatult. 5. Järjepidavuse printsiip- Finantsarvestuse ja aruannete koostamisel tuleb kasutada järjepidevalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandlus skeeme ja arunade viise. 6. Tulude ja kulude vastavuse printsiip- Aruande perioodi tuludest võib mahaarvata nende samade tulude tekkega seotud kulud. Väljamnekuid, millega seotud tulud tekivad mingil muul perioodil, kajastatakse kuluna samal perioodil kui tekivad nendega seotud tulud.