Prantsuse Vabariik Pealinn Pariis President Nicolas Sarkozy Pindala - 547 030 km2 (meretaguste piirkondadega 674 843 km2) Rahvastiku tihedus - 97 in/km2 Rahaühik euro (enne 1999. aastat Prantsuse frank) Riigikord semipresidentaalne vabariik Iseseisvus - 6. juuni 1523 Kirjaoskus 99 % Majandus (2009) SKT - 2,108 triljonit USD SKT elaniku kohta - 33 678 USD 72 % inimestest teeninduses 24 % inimestest tööstuses 4 % inimestest põllumajanduses Tööjõulisi inimesi 28,1 miljonit Töötus 9,1 % Rahvaarv 1995 59 712 208 inimest 2000 61 136 524 inimest 2005 62 911 523 inimest 2010 64 768 389 inimest Oletatav: 2015 66 301 000 inimest 2025 68 482 000 inimest Loomulik iive 1995 - 0.4 2000 - 0.5 2005 - 0.6 2010 - 0.5 Oletatav: 2015 - 0.4 2025 0,2 Sünnid ja surmad 1995 sündis 763 000 ja suri 540 000 inimest 2000 sündis 808 000 ja suri 547 000 inimest 2005 sündis 807 000 ja suri 537 ooo inimest 2010 sündis 805...
Läti majandus MAJANDUSGEOGRAAFILISED EELDUSED * asend Läänemere ääres arenenud merekaubandus, võimaldab transiitkaubandust, parem võimalus välissidemeteks, aitab kaasa turismi arengule * asukoht Ida- ja Lääne-Euroopa vahel arenenud transiitkaubandust, läbi Läti veetakse Euroopasse näiteks Venemaalt naftat ja Valgevenest kaalisoola * suhted naaberriikidega majandussuhted Leedu, Eesti, Rootsi ja Soomega on head, Venemaaga on kehtestatud tollipiir Negatiivselt mõjutavad majandust * kaugus euroopa tööstustuumikust toob kaasa suured transpordi- ja sidekulud * maavarade vähesus LOODUSLIKUD EELDUSED * maavarade vähesus - peale turba ei leidu seal mingeid kütuseid * tähtsaim loodusvara on mets tervelt 45% Läti pindalast moodustavad metsad * leidub klaasliiva, kipsi, lubjakivi, dolomiiti, mida kasutatakse ehitusmaterjalitööstuses Põllumajanduses on tähtsam loomakasvatus, kuna taimekasvatuseks pole väga häid tingimusi * põllumajan...
Eestis lühike suvi, päikest vähe, mullaviljakus keskmine, kõrged tootmiskulud, spetsialiseerumine karjakasvatusele, toiduained põhiliselt siseturul. Metsandus väga oluline majandusharu üle Eesti. Tootmisvahendid, raha ja tööjõud. Inimeste teadmised, oskused ja kogemused. 4. Mis mõjutab Eesti majandusgeograafilist asendit? Kuidas on see aja jooksul muutunud? Asend teiste riikide, suuremate majanduskeskuste, rahvusvaheliste ühendusteede suhtes on Eestis muutuv. Eesti majandusgeograafilised eelised: · Avatus merele * väljapääs ookeanile/ meretransport * kalandus * transiit · Mereline parasvööde * sobiv loomakasvatuseks/ metsanduseks * head mullad · Tasane pinnamood * eeldus põllumajanduseks · Põlevkivi · Arenenud naabrid Eesti majandusgeograafilised puudused: · Meri pole jäävaba · Pole tööstuslikke tooraineid, väärtuslikumaid kütuseid · Jahe kliima (taimede kasvuperiood lühike)
Millised on Eesti majandusgeograafilise asendi eelised ja puudused? Millised on pärnu majandusgeograafilised eelised ja puudused Eesti kontekstis? E: Paiknemine Läänemere ääres tähendab majandusgeograafilisest aspektist seda, et Eestil on võimalus meritsi suhelda paljude riikidega, eelkõige muidugi Läänemeremaadega. Läbi Eesti, Läti, Soome ning Venemaa enda sadamate toimub toorainerikka Venemaa kaubavahetus(kalandus, transiit) muu maailmaga. Mereline parasvööde:sobiv loomakasvatuseks, metsanduseks, head mullad. Tasane pinnamood eeldus põllumajanduseks
Kirde-Eesti linnad. Samuti on roll turbal, tänu millele on asustatud piirkonnad nagu Lavassaare, Tootsi ja Sangla. Lubjakivi tõttu on oluliseks piirkonnaks saanud Kunda, sinisavi tõi asustust Aserisse ning diktüoneemakilt pani aluse Sillamäele. Kalavarudega piirkondades on tekkinud ja arenenud erinevad kalurikülad. 5. Millised on olnud põhilised Eesti majanduse geograafiat kujundavad tegurid Eesti Vabariigis? Majandusgeograafiat kujundavad tegurid Eesti Vabariigis on olnud majandusgeograafilised sidemed ja turud Põhja- ja Lääne-Euroopaga, tsükliline majanduskasv, erinevad majandusüksused nagu VKE-d, teenindussfäär, de-industrialiseerimine, kasvavad majandusharud (teenindussektor, kaubandus, turism ja erinevad tööstused), tehnoloogiline lihtsustumine ja töömahukas tootmine, regionaalpoliitika ning mitme-tasandiline ruumiplaneerimine. 6. Millised on kõrge ja millised madala põllumajandusliku tööhõivega riigid? Kus asub selles osas Eesti?
Intressimäärad on peamiseks rahasüsteemi ja tegeliku majandust ühendavaks teguriks ning selle kaudu on võimalik mõjutada majanduse arengut riigis. Intressimäära kujundamisel võib kasutada administratiivseid meetodeid(kehtestatakse mingite normatiivaktidega). Või rakendatakse majanduslikke abinõusid või meetmeid. Keskpanga poolt antava laenuintress. Ringluses oleva rahamassi reguleerimine. Panga asukoht Panga asukoha määramisel on oluliseks majanduslikud ja majandusgeograafilised asukoha tingimused. Majanduslike tingimuste olulisus tuleneb pangale sobivast tulude ja kulude struktuurist. Krediiditehingutele toetuvad pankade asukoha määramisel on oluliseks arvestada kahte orientatsiooni – laenaja ja hoiustaja omad. Nende kahe orientatsioon langeb kokku selle tõttu, et nad on ühes isikus või koondunud samasse piirkonda. Kuna pangad on olulise kliendi orientatsiooniga, siis on tähtis infrastruktuuri olemasolu ja selle kvaliteet.