nähtuste poolest korraga. Funktsionaalregioon= tuumik+ääremaa. Seotud. Koosneb areaalsest e pindalalisest ja lineaarset e joonkomponendist. Areaalne: inimesed, inimrühmad oma elupaiga, asukoha, töökoha jm kasutatavaga. Asulad. Lineaarne: suhted inimeste vahel, koos ruumiosaga, läbi mille suheldakse. Teed. Funktsregioon on sidus võrgustik neist kahest. Kompaktne, sest laialivalgudes laguneb mitmeks eraldiseisvaks. Lihtregioon: 1 kindel suhe, nt riik. Üks keskus ja tagamaa. Majandusgeograafias sadam koos teede ja teeninduspiirkonnaga. Elektrijaam koos klientide ja elektriliinidega. Liitregioon: mitu erineva iseloomuga lihtregiooni, mis ühilduvad. Nt eri talud, aga toodangud töödeldakse ühes tehases. Lokaliteed: seal on majanduslikud ettevõtted, millel on ühine tööjõuturg, kohalikel on palju ühiseid huvisid, mida esindab ja kaitseb tegus kohalik võim. Tihe tööväline suhtlus, tekib regiooniline identiteet. Erijuht on tööstusringkond,
nähtuste poolest korraga. Funktsionaalregioon= tuumik+ääremaa. Seotud. Koosneb areaalsest e pindalalisest ja lineaarset e joonkomponendist. Areaalne: inimesed, inimrühmad oma elupaiga, asukoha, töökoha jm kasutatavaga. Asulad. Lineaarne: suhted inimeste vahel, koos ruumiosaga, läbi mille suheldakse. Teed. Funktsregioon on sidus võrgustik neist kahest. Kompaktne, sest laialivalgudes laguneb mitmeks eraldiseisvaks. Lihtregioon: 1 kindel suhe, nt riik. Üks keskus ja tagamaa. Majandusgeograafias sadam koos teede ja teeninduspiirkonnaga. Elektrijaam koos klientide ja elektriliinidega. Liitregioon: mitu erineva iseloomuga lihtregiooni, mis ühilduvad. Nt eri talud, aga toodangud töödeldakse ühes tehases. Lokaliteed: seal on majanduslikud ettevõtted, millel on ühine tööjõuturg, kohalikel on palju ühiseid huvisid, mida esindab ja kaitseb tegus kohalik võim. Tihe tööväline suhtlus, tekib regiooniline identiteet. Erijuht on tööstusringkond,
· Eestis on väikse rahvaarviga riik, maailmas ligi 200 riigi hulgas umbes 150. kohal(1.01.2005. aastal 1 347 000 inimesest) · Riigi vanuselist ja soolisust kooseisu saab väljendada diagrammi abil, mida nimetatakse rahvastikupüramiidiks. · Eesti rahvastiku loomulik iive on negatiivne- rahvaarv väheneb, sest suremus ületab sündimuse ja sisseränne on väike. · Üle poole Eesti rahvastikust elab Harjumaal ja Ida-Virumaal. · Majandusgeograafias uuritakse majanduse ruumilisi seoseid, tootmise paigutuse sõltuvust keskkonnatingimustest(loodus-, sotsiaalne, poliitiline ja majanduskeskkond) ning rahvastikuprotsesside territoriaalseid iseärasusi. · Loodusvarade kasutamisega kaasneb surve keskkonnale: paljud loodusvarad on ammendumas ja majandustegevus paiskab loodusesse jäätmeid. · Majanduse sektorid eristatakse tegevuse alusel. Eristatakse järgmisi majandussektoreid: primaarne, sekundaarne, tertsiaarne
· P-i kohaselt on puhas teadus väärtushinnangutest vaba, neutraalne ja objektiivne. · Positivistlik teadusfilosoofia rõhutas loodus-ja ühiskonnateaduste ühtsust ning seadis teaduse eesmärgiks seletamise ja ennustamise. · Geograafide ülesandeks sai ruumiliste seaduspärasuste avastamine ning ruumimudelite konstrueerimine. Eelduseks, et geograaf teab nii loodus- kui ühiskonnaseadusi. Majandusgeograafias domineeris: Paiknemise teooria (location theory) ja neoklassikaline lähenemine ruumiliste mustrite (geomeetriline) model-leerimine, ja seletamine. 2. Biheiviorism geograafias. Paigutusteema juures sai oluliseks inimeste valikute ja otsuste mõju. · Miks inimesed valivad ühe või teise paiga elamis-, teenindus- või kaubanduskeskuseks kuidas kujunevad tänu sellele maakasutus- ja asustusmustrid?
P-i kohaselt on puhas teadus väärtushinnangutest vaba, neutraalne ja objektiivne. Positivistlik teadusfilosoofia rõhutas loodus-ja ühiskonnateaduste ühtsust ning seadis teaduse eesmärgiks seletamise ja ennustamise. Geograafide ülesandeks sai ruumiliste seaduspärasuste avastamine ning ruumimudelite konstrueerimine. Eelduseks, et geograaf teab nii loodus- kui ühiskonnaseadusi. Majandusgeograafias domineeris paiknemise teooria ja neoklassikaline lähenemine ruumiliste mustrite modelleerimine ja seletamine. 2. Biheiviorism geograafias. Paigutusteema juures sai oluliseks inimeste valikute ja otsuste mõju. Miks inimesed valivad ühe või teise paiga elamis-, teenindus- või kaubanduskeskuseks kuidas kujunevad tänu sellele maakasutus- ja asustusmustrid?