perekonna ja sugulusvormid ja poliitilised struktuurid Formalistid – üldiste majanduste pooldajad, sellega seostub kasumiprintsiip – kuidas ja kust kokku hoida jne Substantivistid – relativistlik suhtumine majanduse toimimise seaduspärasusse, vaidlesid kasumiprintsiibi vastu, sest kõigil ühiskondadel ei loodeta kasumile ja see ei ole oluline. Nende sõnul majanduse eesmärk millegi hea saavutamine (õnn, prestiiž) aga mitte kasum. Uued majandusetnoloogilised suundumised: holistlikud – iga nähtust tuleb vaadelda teiste nähtuste kontekstis, ka majandust (seoses poliitikaga, seoses ühiskonnaga jne) võrdlevad – kui uuritakse vahetussüsteemide tähtsust mingis ühiskonnas, siis uuritakse seda ka mingis teises ühiskonnas ja siis neid omavahel võrrelda etnograafia-kesksed – iga nähtust tuleb uurida ja mõista igapäeva elu vaatepunktis Majandusetnoloogia kirjeldab inimeste poolt loodud kaupade tootmise,
Samuti on olulised sotsiaalsed erinevused (klassi-, soo-) või nende puudumine, perekonna ja sugulusvormid ja poliitilised süsteemid. · Majandus on kogukonna elatusvahendite tootmise, jaotamise ja tarbimise süsteem; · Võrdlev majandusteadus - eri ühiskondade majandussüsteemide uurimine. · Formalistid üldiste majandusseaduste pooldajad (kasumiprintsiip); · Substantivistid relativistlik suhtumine majanduse toimimise seaduspärasustesse. Uuemad majandusetnoloogilised suundumused · Holistlikud (rõhutavad terviku esmasust selle osade ees); · Võrdlevad; · Etnograafia-kesksed. Majandusetnoloogia kirjeldab inimeste poolt loodud kaupade tootmise, jaotamise ning tarbimise viise; · Kuidas on tootmine, jaotamine ja tarbimine organiseeritud eri ühiskondades? Keskendutakse inimkäitumise süsteemile, organisatsioonile; · Mis motiveerib inimesi eri kultuurides tootma, jaotama või vahetama ning tarbima?
Põliselanikele on tundmatud ahnuste ilmingud. Subsid tahavad näha neid sellistena ja kirjeldavad neid ka sellistena. Subsid süüdistasid forme selles, et kuidas väljendus põlisrahvastes kasumiprintsiip. Formid tunnistasid et materiaalset kasu taga ei aeta. Subisid küsisid milles see siis avaldub? Formid rääkisid sotsiaalsest harmooniast, mugavusheaolust. Formalistide lähenemine oli hajuv, nt et eesmärk on õnn. Kas igakord kui oleme õnnelikud, on see majanduse tulemus? Uued majandusetnoloogilised suundumused: *Holistlikud – iga nähtust tuleb vaadelda kõigi teiste nähtuste kontekstis, ka majandust ei vaadata ühiskonnas eraldi, teda ei püüta piiritleda selgelt, majandust uuritakse kogu selle kultuurikontekstis. Üldine antropoloogiline lähenemisviis. Püüda igat kultuurinähtust näha teiste kultuurinähtuste kontekstis, majandust ei tõsteta eraldi selgelt välja. *Võrdlevad – kui uuritakse vahetussüsteemi mingis üksikus ühiskonnas, siis seda
kasumi otsimine. Formalistid olid ranged oma majandusseadustega, teisalt nende lähenemine oli väga hajus. Kas õnne saavutamine on majandustegevuse tulemus? Üsna udune, mis on siis majandus? Hiljem selline terav vastandus kadus. Formalistidel õnnestus näidata, et paljudes ühiskondades toimib see kasumiprintsiip. Samas substantivistid saavutasid palju erinevate vahetusvormide uurimisel kuidas korraldatakse toodetud väärtuste ümberjaotamist. Uuemad majandusetnoloogilised suundumused (uurimine on muutunud tasakaalustatumaks): Holistlikud iga nähtust tuleb vaadelda kõigi teiste nähtuste kontekstis. Majandust uuritakse kogu kultuuri ja ühiskonna kontekstis. Nt majandus seoses poliitikaga, religiooniga jne. Mõistetakse kõigi teiste kultuurinähtuste kontekstis, kõik nähtused mõjutavad teineteist. Võrdlevad kui uuritakse vahetussüsteemide tähtsust, siis seda võrreldakse ka teiste
annaabi.ee 
