Lüpsiseadmeks on valitud УДА-16..........................15 Seadme tehnilised andmed on esitatud tabelis 5.6.......................................15 5.5. Piima esmatöötlus.................................................................................. 16 5.6. Farmi veevarustus.................................................................................. 16 5.7. Farmiseadmete tööaja graafikud............................................................18 6. FARMI MAJANDUSARVUTUSED......................................................................19 6.1. Veisefarmi seadmete elektrienergia kulu...............................................19 6.2. Farmi vedelkütuse kulu...........................................................................19 6.3. Töötajate töötasu....................................................................................20 6.4. Allapanu maksumus............................................................................... 20
3. ALTERNATIIVENERGIA EHK TAASTUV ENERGIA Alternatiivenergia on üldnimetus energeetilistele ressurssidele, mida saaks kasutada fossiilsete kütuste ja tuumaenergia asemel, ilma süsinikuringet häirimata ja radioaktiivseid jäätmeid tekitamata. Alternatiivne energia on saadud taastuvatest energiaressurssidest, nagu päike, tuul, vesi, jne. Taastuvelektri puhul saame hoiduda suurtest keskkonnamaksudest, kuid majandusarvutused näitavad samal ajal, et sel moel toodetud elektri omahind kujuneb märksa kõrgemaks kui põlevkivielektril. Rohelise Energia ostjad tarbivad tuulest ja veest toodetud elektrienergiat ning toetavad taastuvate energiaallikate laialdasemat kasutamist. Muidugi saastavad ka sellised ettevõtted nagu IMG Energy OÜ, kuid see firma rikub loodust oluliselt vähem, sest ta ei tegele kaevandamisega, vaid toodab elektrit hüdroelektrijaamades. Seega on elektrit võimalik toota ka loodussõbralikult.
..................................... 4 2. PIDAMISVIIS KÕIGIL LOOMARÜHMADEL................................................................... 5 3.VEISEFARMI RISTLÕIGE.............................................................................................. 6 4. MATERJALIDE VAJADUS JA VARU.............................................................................. 7 5. TÖÖTEHNOLOOGIATE ARVUTUSED.......................................................................... 9 6. FARMI MAJANDUSARVUTUSED................................................................................ 16 KOKKUVÕTE .................................................................................................................. 19 ........................................................................................................................................ 19 KIRJANDUS..................................................................................................................... 20 LISAD........
energiatarve. Meil on rohkesti metsa, märgalasid ja kasutamata põllumaad, kust kogutud biomassi põletades võiksime toota kogu vajamineva soojuse ning elektri. Üsna ühel meelel ollakse hüdroenergia potentsiaali suhtes, sest see on Eestis väike. Ekspertide arvates ei leiaks laiemat kasutust ka päikesevalguse muundamine elektriks. Selle looduslik potentsiaal on küll tunduvalt suurem kui hüdroenergial, aga teniline potentsiaal väike, sest päikesepaneelid on väga kallid. Majandusarvutused näitavad, et taastuvate energiate elektri omahind kujuneb märksa kõrgemaks kui põlevkivielektril. Biomassist saadud elekter maksaks umbes 65 senti, tuuleelekter kuni kroon ja päikeeseenergia üle viie krooni kilovatt-tund. Ainult veejõule tugineva elektri omahind oleks alla 60 sendi, aga selleks puuduvas meil võimalused. Õigus on keskkonnakaitsjatel, et sellise hinnavahe tingivad niinimetatud kaudsed kulud, mis on
sugustele kitsendustele • mitmesugused elektrivõrgu elektrilise talitluse arvutused • alajaamade kommutatsiooniskeemide valik koos lühisvoolude arvutusega • reaktiivvõimsuse bilansi koostamine, pinge reguleerimise tingimuste ja reaktiivvõimsuse kompenseerimise vajaduste väljaselgitamine • kompenseerimisseadmete valik • keskpingevõrkude neutraali maanduse küsimuste lahendamine • mitmesugused majandusarvutused optimaalse lahenduse väljaselgitamiseks Kuna elektrivõrgu projekteerimine on väga komplitseeritud küsimus, võib lei- da selle teema väga erinevaid ja vastuolulisi esitusi. ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi ELEKTRIVÕRKUDE PROJEKTEERIMINE 24 1.2. LÄHTEANDMETEST VÕRGU PROJEKTEERIMISEL Vaja on võrgu projekteerimiseks väga palju mitmesugust lähteinformatsiooni,
eelarvestamisel, näidiselamutele võetud hinnapakkumistest, analoogobjektide tegelikest hinnapakkumustest ning kasutatud on ka konkreetsete hoonete osas ehitustöödele tehtud hinnapakkumusi ja sarnaste objektide renoveerimistööde tegelikku maksumusest. Ehitusturul varieeruvad hinnad küllaltki oluliselt, sõltudes samas paljudest nii objektiivsetest kui ka subjektiivsetest teguritest. Kõnesolevad hinnad on esitatud selleks, et näha, milliste ehitushindadega majandusarvutused on tehtud. Kui võrdlushinna päringute alusel saadakse kas suuremad või väiksemad hinnad, siis on teada, millises suunas lõpptulemus muutub. Järgnevalt (Tabel 14.2) on toodud ühikhindade tabel võimalike teostatavate tööde kohta puitkorterelamutes. Tabel 14.2 Majandusarvutustes kasutatud ehitustööde ühikhinnad. Töö kirjeldus Ühikhind koos km. Keldrilae soojustamine
annaabi.ee 
