knossose palee oli kindlustamata ning teda ümbritsesid linnad. Tekkis lineaarkiri A ja seda ei osata tänapäeval lugeda. Kunstis oli valdavalt rõõmsameelne temaatika, kujutatud oli naisi, härju, sportimist. Mükeene: kultuur sai nime kuulsa lossi Mükeene järgi. Lossid olid kindlustatud kükloopiliste müüridega. Tegi oli siiski majanduskeskusega nagu kreetas. Tekkis lineaarkiri B mida oskame lugeda. Freskodel domineeris sõjatemaatika. Kirjutati majandusaruandeid, tegeldi palju kaubandusega. Mükeene tsivilisatsiooni lõid põhja poolt sisse rännanud kreeklased. 2. Linnriigid Kreekas ei tekkinud ühtset valitsemist. Koosnes iseseisvatest linnriikidest ehk polistest. Kodanil oli õigus kaasa rääkida riigiasjades ja kohustus teenida sõjaväes. Arhailisel perioodil valitseti poliseid aristokraatlikult, see tähendas et võim on parimate käes. Sparta: talle kuulusid Lakoonia ning Messeenia maakonnad. Ise koosnes neljast kindlustamata külast.
Aset on leidnud märkimisväärsed muutused kliendi suuruses ja tegevuse loomus. Muudatused õigusaktides ja normatiivdokumentides Esmaskordne auditeerimine Esmakordseks loetakse auditeerimist: 1. Ettevõttes kus pole varem auditeeritud. 2. Kui seda on teinud eelnevalt teine audiitor. Esmakordse auditi korral peab auditior hankima piisavalt tõendit selle kohta, et algandmed ning algbilanss ei sisalda vigu, mis võiks olulisels mõjutada auditeeritava aasta majandusaruandeid. Algandmetega tehtava töö maht. 1. Arvestussüsteemi üldisest tasemest ettevõttes. 2. Sellest kas varasemate aastate finants aruanded on eelnevalt auditeeritud ja mis tulemustega. 3. Juhul kui audiitori arvates on segaseid kirjeid, mis võivad oluliselt mõjutada järgnevat perioodi, siis peab audiitor püüdma saada selgust nendest kirjetest või kui see osutub võimatuks, siis tuleb tal sellele lõpparuandes vihjata.
käsitlevates ajakirjades ja ajalehtedes. See muutus on toimunud paljuski tänu kasvavale tellijapoolsele nõudmisele tagada parem maksumuskontroll, kasutada täpsemaid kulunorme ja arvestada maksumuspiiranguid. Koos sellise huvi kasvuga on ka kirjastajad leidnud kasuliku anda rohkem ruumi maksumusprognoosidele ja -analüüsile. Nendest allikatest võib leida konstruktiivelementide maksumusanalüüse, ressursside kulunorme, hinnaindekseid koos prognoosidega, regionaalseid majandusaruandeid, analüüsi ehitustööstuse hetkeseisust ja erinevat tüüpi ehitiste maksumusuuringud. Enamik ajakirju ilmub iganädalaselt või -kuiselt ning sellega tehniline press asendab hinnakirju operatiivse referatiivse materjaliga. Tüüpilised sellised ajakirjad on The Architects' Journal, Building, Building Trade Journal ja National building Specification. 2. Ehitaja hinnakirjad Hinnakiri on traditsiooniline allikas, mida iga-aastaselt avaldavad paljud organisatsioonid. Ka
talispordialadel ja muudest faktoritest millede üle ettevõttel puudub kontroll. Viisnurga finantstulemused kõiguvad aasta siseselt oluliselt, kuna suusatootmine on äärmiselt sesoonse iseloomuga, see tähendab et kevadel ja suvel toodetakse põhiliselt lattu ja raamatupidamislikult tekivad käive ja kasum alles aasta teisel poolel, kui suusad enne hooaja algust realiseeritakse. Sellest tulenevalt pole võimalik uurida käesoleva aasta majandusaruandeid. Esimese kvartali aruanded on kättesaadaval, kuid nende põhjal pole võimalik ettevõtet objektiivselt uurida. 1996 aasta esimeses kvartalis oli ettevõtte netokäibe suuruseks umbes 24,6 miljonit ja maksude eelseks kasumiks oli -928000 kr, millest suusatootmine andis 2,5 miljonit netokäivet ja 1,7 miljonit kahjumit. Teises kvartalis oli netokäive 23,4 miljonit ja kahjum 1,1 miljonit, millest suusatootmine andis netokäivet 3,9 miljonit ja kahjumit 1,6 miljonit
kodulehel. 5. Õpilasfirma tegutsemine. Toote tootmine või tellimine oma kavandi põhjal, teenuse osutamine. Turundustegevus. Müük. Finantsarvestus. Üldreeglina osavõtt vähemalt ühest laadast või müük muul avalikul üritusel. Toote või teenuse iseloomust sõltuvalt võivad olla erandid lubatud. 6. Õpilasfirma aruande koostamine. Aruanne kuni 8-15 lk, peab sisaldama analüüsi õpilasfirma tegevuse kohta, majandusaruandeid (kasumiaruannet ja lõppbilanssi). 39 7. Õpilasfirma esitlus kas koolis komisjonile või Eesti õpilasfirmade võistlusest osavõtt. Aruande ja oma tegevuse kaitsmine. Komisjon esitab õpilasfirma liikmetele küsimusi. (ca 10-15 minutit) 8. Õpilasfirma liikmete rollide ja töökoormuse selgitus õpetaja kinnitusega.
aruannet. Finantsaruannete analüüsimisel kasutab autor kolme lähenemisviisi: 1. horisontaalanalüüs ehk muutuste võrdlev hindamine rahalisel ja protsentuaalsel kujul 2. vertikaalanalüüs ehk üldistatud kujule viidud aruannete analüüs 3. suhtarvude analüüs Järgnevalt ongi erinevalt analüüsitud Viljandi Aken ja Uks AS 2007, 2008 ja 2009 aasta majandusaruandeid, bilanssi ning rahavoogusi ja seal kajastatud kirjete omavahelisi seoseid. 8. ETTEVÕTTE TEGEVUSE HINDAMINE Ettevõtte tegevuse hindamiseks kasutab autor bilansiaruannet, kasumiaruannet ning rahavoogude aruannet. Andmed on pärit Lisa 1. 8.1. Bilansi horisontaalanalüüs Vastavaid arvutusi näeb Lisa 2. Bilansi horisontaalanalüüs näitab, et raha ja pangakontod vähenesid võrreldes 2009 aastaga 96,85 %. Ostjate tasumata arved suurenesid 18, 78 % võrra
annaabi.ee 
