· Millisel määral võivad kapitalimahutused asendada lisatööjõudu? · Millise tootmismahu juures on kulu tooteühiku kohta kõige väiksem? · Kui tundlik on hüvise nõudlus hinna muutustele? · Kuidas mõjutab maksude suurendamine laekumisi riigieelarvesse? Vastuste leidmiseks nendele küsimustele konstrueeritakse algul vastavad mudelid ja siis uuritakse neid diferentsiaalarvutuse meetodite abil. Ülesannete liigitus 1. Optimeerimisülesanded. Majandusalases tegevuses tuleb tihti analüüsida, millal on tootlikkus maksimaalne, kasum maksimaalne, kulud minimaalsed jne. Maksimumi ja miinimumi leidmist nimetatakse optimiseerimiseks. Tihti lisanduvad optimeerimisülesandedele teatud kitsendused ressursside piiratuse tõttu. 2. Marginaalanalüüs. Kui meid huvitab, kuidas muutub kogutulu või kulu tootmismahtu suurendades (vähendades), tuleb kasutada marginaalanalüüsi
investeeritakse nõutava tulumääraga (k) kuni projekti tähtaja lõpuni. Seega MIRR leidmiseks arvutatakse projekti rahavoogude tulevikuväärtuste summa projekti kestuse lõpuks (nimetatakse ka projekti lõppväärtuseks). Modifitseeritud sisemist rentaablust võib defineerida kui diskontomäära, mis võrdsustab raha väljavoo nüüdisväärtuse (esialgsete kulude väärtus 0-perioodil) projekti lõppväärtuse nüüdisväärtusega. MIRR arvutamise valemid tuuakse majandusalases kirjanduses mitmel kujul, üldisemalt ja täpsemalt. Üldistavam kuju on: PVväljavool = PVsissevool Ülaltoodud valem näitabki, et rakendatud diskontomäära puhul projekti raha väljavoo nüüdisväärtus võrdub raha sissevoo nüüdisväärtusega. Konkreetsem on aga järgmine valem: kus TV projekti lõppväärtus; 72 MIRR modifitseeritud sisemine rentaablus; n - projekti kestus.
teha. Aga me ei tea, kuidas seejärel tagasivalituks saada.“ Mistahes valitsemine eeldab vähemalt mingi osa „alamate“ nõusolekut. Isegi absolutistlikud valitsejad ei valitsenud ihuüksi. Neil olid abilised ja kandepind ühiskonnas. Valitsetava „lambakarja“ huvidega on pidanud arvestama isegi kõige despootlikumad valitsejad. 1.2.2. Teoreetilise majanduspoliitika süstematiseerimine Saksakeelses majandusalases kirjanduses domineerib valdavalt seisukoht, mille alusel majan- duspoliitika jaguneb kaheks põhivaldkonnaks (Raudjärv, 1995, lk 22). Korrapoliitika kui raampoliitika kujundab majandussüsteemi põhialused. Selle ülesandeks on institutsionaalne reeglite kehtestamine ja õiguste jagamine. Protsessipoliitika kui toimepoliitika ehk kulgemispoliitika on oma olemuselt makro-
Kokkuvõtvalt on välja toodud neli üksteisega seotud, kuid siiski eristatavat motiivi loodusvarade maksustamiseks keskkonnaeesmärkidest lähtuvalt. 2.1.1. Loodusvarade ammendumise motiiv Esimene loodusvarade maksustamise motiiv on tingitud loodusvarade ammendumisest. Ressursimaks vähendab ressursi ammendumist ning ressursivaru vähenemine aeglustub − seda nii taastuvate kui ka taastumatute loodusressursside puhul, sest mõlemal juhul on ressursi ületarbimise oht reaalne. Majandusalases kirjanduses loodusvara konserveerimise motivatsioonil loodusvara maksustamist siiski väga tugevalt ei toetata. Põhjenduseks on see, et kui omandisuhted on hästi määratletud, siis omanik on motiveeritud ressurssi võimalikult efektiivselt kasutama. Antud juhul ei oleks tegemist nn turuhälbega, sest turg suudab loodusressursi vähesusest signaali anda tõusvate hindade kaudu, mis omakorda motiveerivad otsima ja kasutama asendusressursse, mille tulemusena loodusvara ammutamine väheneb.
annaabi.ee 
