peamiselt sekundaarse tekkega kujunenud kunagistest põldudest karjatamise tõttu vähesel määral on primaarseid loodusid, mis on kujunenud maakerke tagajärjel merest kerkinud maale Mullastik asub paesel aluspinnal õhuke lubjarikas ja kivine muld mullad on väga põuakartlikud kuid samas ka huumus- ja toitaineterikkad Ca 30cm Intensiivne päikesekiirgus Kuivus ning üleujutused madalametes kohtades Looniitude pindala vähenemise põhjused majandamata jätmine, mille tulemuseks on kinnikasvamine metsastamine ENSV ajal täisehitamine Väetamine õhusaaste Looniitude säilitamine Pindala on eestis aasta- aastalt aina kahanenud Vajalik regulaarne raie ja karjatamine Karjatamiskoormus võiks olla ca 0.2- 1.0 loomühikut hektari kohta 1900. aastal oli pindala 50 000ha Tänapäeval kahanenud 8000ha Tähtis koosluse säilitamine Natura 2000 Rahvuspargid Täname kuulamast!
Mullakihi paksus on väga õhuke (kuni 30 cm). Alvarid on levinud saartel, Lääne-, Loode- ja Põhja-Eestis. Looniidud on tekkinud loometsade asemele. Aluskivimiks on lubjakivi. Kasvutingimused loodudel on sageli ekstreemsed (intensiivne päikesekiirgus, kuivus, üleujutused madalamates kohtades, tugev külmakergitus sügisel ja kevadel jms.) 3)Võrreldes 20. sajandi algusega on looniitude pindala Eestis jõudsalt vähenenud. Põhjused: -majandamata jätmine, mille tulemuseks on kinnikasvamine (esmalt kadakaga, mis võib aja jooksul kujuneda männi enamusega loometsaks. -metsastamine ENSV ajal -täisehitamine -väetamine -õhusaaste Looniitude säilitamiseks ja taastamiseks on vajalik regulaarne raie ja karjatamine. Korralikult hooldatud ja piisava koormusega karjatatud loopealsed on muutunud Eestis väga haruldaseks. Seetõttu oleks nende jätkuv hooldamine ja ka taastamine väga kiiduväärt tegevus. Karjatamiskoormus võiks olla ca 0
Märjas on kevadine üleujutus pikaajalisem, seega on ka mulla veega küllastatus kogu vegetatsiooniperioodil suurem. Meie mõõtmisel oli soojal suvepäeval (26. juunil 2002) mulla huumushorisondi keskmine veesisaldus niiskes kasvukohatüübis 41,9±5,3% ja märjas kasvukohatüübis 53,4±9,5% (lisa 4). Uurimisala luhad jaotati niitude kasutustraditsioone ja majandatavust arvestades järgmiselt (tabel 1): 1. regulaarselt niidetav ala (A); 2. lühemat aega majandamata ala (B); 3. pikemat aega majandamata (vähemalt 15 aastat niitmata) ala, kus on hiljuti taasalustatud niitmisega (C); 4. pikemat aega majandamata (vähemalt 15 aastat niitmata) ala, kus on loobutud niitmisest (D). Igalt uurimisalalt valiti proovitükk, milleks oli enam-vähem homogeense taimkattega ala. Antud juhul võib proovitükki võrdsustada taimekooslusega. Proovitüki valikul arvestati taimkatte mosaiiksust e. laigulisust ja taimkatte kõrgust
ülevaated eelneva 10-aastase perioodi metsaressursi kasutamisest, vajadusel koos ettepanekutega, kuidas ressursi kasutuse mahtu suurendada või vähendada. Seaduses sätestatud piiranguid muudetakse paindlikult vastavalt metsakasutuse eesmärkide täitmisele.Puistute õigeaegne raie ja metsa kiire uuendamine sobilike puuliikidega võimaldab kasutada metsamaa tootmisvõimet parimal moel. Küpsete majandusmetsade pikema ajalise majandamata jätmise korral jäävad kaotajaks nii metsaomanik (saamata jääb tulu, puidu väärtus langeb, vähenevad 7 investeerimisvõimalused), metsasektori ettevõtted (halveneb puittoorme kvaliteet, kasvab sõltuvus importpuidust, millega kaasnevad riskid, metsaomanikel väheneb huvi metsaga tegeleda, mis tingib madala varustuskindluse) kui ka riik (väheneb maksutulu, lisandväärtus ja
Looduslikult arenenud põlismetsi võib Eestis leida vaid väikestel pindalade kuni 500 ha ulatuses (0,02% kogu metsa pindalast). Vähese inimmõjuga loodusmetsad hõlmavad kuni 2,5% metsade kogupindalast (60 000 ha). Paljud neist metsadest on kaitse all kas kaitsealadel või vääriselupaikadena (umbes 1,2% metsade pindalast (5)). Eestis on ka metsi, mis on saanud looduslikult areneda vähemalt ühe metsapõlve vältel (1). Keskealised või majandamata sekundaarsed metsad (üle 25% metsamaast kaitsealadel ja üle 10% neist väljaspool (6)) arenevad põlismetsadeks, kui need kaitse alla võtta (7). Puhtpuistute osakaal on Eestis väga väike ja mõõdukas metsamajandus soodustab surnud puidu teket ning segametsade kujunemist. Eesti metsatüüpe klassifitseeritakse erinevate keskkonnatingimuste kompleksi alusel: muld, veereziim, taimkate jne. E. Lõhmuse klassifikatsiooni alusel eristatakse metsades 2 klassi, 10 tüübirühma ja 22
annaabi.ee 
