"Rothschildi viiul" A. Tsehhov Koostas : Elor Lember AUT-21 Katkend rääkis vaesest mehest nimega Jakov Matveitsiks, hüüdnimega Pronks. Ta elas väga väikeses linnas, enda viletsas vanas onnis. Vaese töömehe onnis oli ainult üks tuba, ja sellesse tuppa pidid mahtuma ta ise, naine Marfa, ahi, kaheinimese-voodi, surnukirstud, höövelpink ning muu majakraam. Jakov töötas surnukirstude valmistajana, mis ilmselgelt erilist kasumit väikeses linnas sisse ei too. Kirstumeisterdamise kõrvalt tõi talle väikest tulu ka viiulimäng, teda kutsuti vahest orkestrisse mängima kus olid harilikult ainult juudid, keda Jakov hakkas ajapikku vihkama. Eriti hakkas ta vihkama juuti kes kandis tuntud rahamehe Rothschildi nime. Rothscild mängis orkestris viiulit, ta oskas isegi kõige lõbusamat lugu haledalt mängida.
sestsaadik kui Edgar linna gümnaasiumi läks, olid nad teineteisest veidi võõraks jäänud. Kuid siiski olid nad head sõbrad ning said üksteisele kõigest vabalt rääkida. Taavet ja Miili ei olnud küll kunagi abielus, aga Miili oli Taavetile perenaiseks pärast Roosi surma. Ning kuigi nad küll teineteist ei armastanud, siis nad ikkagi hoolisid üksteisest. Näiteks kui Taavet oli ära küüditatud ning kõik tema majakraam täitevkomiteele maha müüdud, siis Miili ostis peaaegu kõik asjad tagasi. Peategelase iseloomustus: Peategelaseks pean ma Taavet Aniluike, sest ta teeb kaasa kõigis ,,tantsudes": algul perepoeg, hiljem taluperemees, kes nõukogude ajal küüditatakse. Taavet on oma isast, Matsist, väga erinev. Kui Mats Aniluik oli täis väärikust, üks selle kandi tähtsamatest ja lugupeetavamatest meestest, kes töötas talu mõisa käest vabaks, ostis vabaks, võitles kümne
Kui Jakov Ivanov oleks olnud kirstumeistriks kubermangulinnas, siis oleks tal tõenäoliselt olnud oma maja ja teda oleks kutsutud Jakov Matveitsiks; selles linnaräbalas kutsuti teda aga lihtsalt Jakoviks, kuid uulitsanimeks oli tal millegipärast Pronks. Ja ta elas vaeselt nagu lihtne töömees väikeses vanas onnis, milles oli ainult üks tuba, ja sellesse tuppa pidid mahtuma ta ise, Marfa, ahi, kaheinimesevoodi, surnukirstud, höövelpink ning kõik muu majakraam. Jakov tegi häid, tugevaid kirste. Talumeestele ja lihtlinlastele tegi ta omaenese mõõdu järgi ega eksinud kordagi, sest temast pikemaid ja tugevamaid inimesi polnud kuskil, isegi mitte türmis, kuigi ta oli juba seitsmekümneaastane. Peenemale rahvale ja naistele tegi ta eri mõõdu järgi ja tarvitas selleks rauast arssinapuud. Lastekirstude tellimisi võttis ta väga vastumeelselt vastu ja tegi need ilma mõõduta, halvakspanuga, ning töö eest tasu saades ütles iga kord:
Sellisel juhul käis sissekäimine rehealuse kaudu. Sellisel juhul oli Hiiumaal ja paiguti Lääne-Saaremaal tema nimetuseks koda ning Kagu-Eestis seenine. Rehialune oli majandusruum. Seal peksti reht ja tuulati vilja. Talvel hoiti seal koduloomi (hobuseid ja sigu), ülal lae peal (laudil) hoiti heina ja põhku. Seal hoiti ka veokeid, hobuseriisuasid jm. Pidude korral oli tantsuruum, suviti paiknes seal sageli söögilaud ja muu majakraam. Rehealuse juurde kuulus ka aganik aganate (n teravilja-, heina- ja linaseemnete peksmisel ja tuulamisel alles jäänud õisikute, kuparde ja lehtede kergemad ja peenemad osad) hoidmise ruum. Kamber on rehielamus hilisem lisand (17.sajand esimest korda mainitud), kaua oli kütteta ruum, mida kasutati kaua panipaigana ja suviti magati seal. 19.saj muudeti kamber soojaks suitsuvabaks klaasakendega eluruumiks. Algul ehitati sinna reheahjust köetav soojamüür.
töötegemiseks. Need hoidsid ka sooja, sest külm liikus piki platvormide vahelist kanalit. Viikingiaeg - eluasemed Tähtsamad esemed olid tekstiilist ja nahast padjad ja tekid ning katted. Olid ka erineva suurusega lukustatavad kirstud, karbid, järid ja riiulid. Lauda ei olnud. Söödi ja joodi maas istudes. Magati eraldi orvides või põrandal. Majapidamises olid teljed ja käsikivi. Viikingiaeg - eluasemed Rikkama rahva majakraam oli sarnane, kuid uhkem ja kaunim. Joodi õlut, mõdu, veini, piima. Söödi erinevalt töödeldud liha, kala, leiba, putru, köögivilju, marju, puuvilju ja pähkleid. Rikkamate inimeste majades olid ka skaldid, kes luuletasid või kandsid ette lugulaule. Viikingiaeg - ühiskond Sotsiaalsed lõhed olid ühiskonnas suured. Naised oli kõrge staatusega. Näiteks on naistehauad samasugused kui meestehauad. Ka teadaolev kõige rikkalikumate panustega viikingiaegne
hoonete laiali. Tuppa tulid ülemused ja tegid eesti keeles teatavaks, et see varandus, mis siin on, kuulub konfiskeerimisele, et sulle kulak ei kuulu midagi. Õde nõudis, et prokurör kojale kutsutaks. Selle peale naerdi ja vastati, et meie oleme siin seaduse esindajad. Sa oled varjanud ja toitnud oma tütart ja väimeest, oled bandiitide abistaja. Siis ta kutsus väljast mehed tuppa ja andis käsu kõik toad tühjaks teha ja majakraam autodele laadida, kui magamistoast suur voodi välja tiriti, leiti selle all põrandas luuk. Mingil hetkel katkestatakse 73 EMA: Kratki russki-estonski vojenni razgavornik. See sõnastik on mõeldud sõjaväetõlgi jaoks, ennekõike vangidega rääkimiseks, aga ka kohalikega suhtlemiseks. Milline on sõdurite meeleolu? Seisa! Anna alla! Viska relv maha! Käed üles! Heida maha! Ära räägi
annaabi.ee 
