Proksimaalne stiimul on väliskeskkonna mõju retseptorrakule Transduktsioon on proksimaalse stiimuli energia ülekanne närvisüsteemi Kodeerimine on distaalse stiimuli omaduste tõlkimine närvisüsteemi koodidesse Aisting on sõlmimata taju omadus ehk kvaal (taju aatom) Taju on sõlmitud representatsioon ehk taju molekul Tajumulje on teadvustatud ja terviklik representatsioon Kuidas kulgeb taju protsess kuulmises, haistmises, maitsmises ja kehameeltes? Kuulmises heli- proksimaalne stiimul (laine amplituud, sagedus, struktuur, ajaline erinevus), millele vastab aisting (valjus, kõrgus, tämber, suund)- transduktsioon ja kodeerimine-teo basilaarmembraani karvarakkude liikumine ja selle kaks koodi: > 500Hz - membraani deformeerumise asukoht (mida lähemal ovaalaknale, seda kõrgem) < 5000Hz - retseptorrakkude laenglemissagedus. 500 5000 Hz toimivad mõlemad
kardab oma sõiduki ärandamist. 1 lk 45-47 Terje Aarna 6 Võrumaa Kutsehariduskeskus Referaat 2 KUIDAS VÄLTIDA LIIGSET STRESSI? 2.1 Selge olukorrataju taastamine Emotsionaalne stress haarab inimest tervikuna ja muudab kõiki tema tunnetusprotsesse. Stressiga võivad kaasneda muutused nii kuulmises, nägemises, haistmises, maitsmises kui ka puute-, temperatuuri-, tasakaalu- ja valutundlikkuse osas.2 2.2 Ümbritseva tunnetus Tüdrukul tuleb minna hilja õhtul läbi metsatuka. Ta kardab pimedust, kuid teist teed ei ole. Päeval nii haljad ja kenad puud tunduvad öö lähenedes ühtäkki sünged ja hirmuäratavad. Tüdruk arvab kuulvat enda kannul kahtlast krabinat ja kiirendab sammu. Taamal põõsa taga näib aga varitsevat tume kogu... Kohkunud tüdruk pistab täiest jõust jooksma.
puul on rohelist ja pruuni värvi, kuid need pole omavahel seotud) - Taju – sõlmitud representatsioon (taju molekul)(on uuesti kokku pandud et roheline ja pruun värvus ning see teeb kokku puu) - Tajumulje – teadvustatud terviklik representatsioon e meelteorganitega tajumise protsessis loodud objektide ja sündmuste mudel, mille alusel tehakse otsusi ja planeeritakse tegevusi. Kuidas kulgeb taju protsess kuulmises, haistmises, maitsmises ja kehameeltes? Kuulmises: kõrvalest – kuulmekanal – trummikile – vasar – alasijalus – poolringkanalid – ovaalaken – tigu (karvarakud ja transduktsioon). Helilaine siseneb väliskõrva kust see läheb kuulmiskilesse mis hakkab võnkuma. Võnkumine liigutab kuulmeluid (vasar, alasi, jalus), mille funktsioon on heli võimendada, sest sisekõrvas on heli läbi vedeliku. Ovaalaken hakkab liikuma mille tulemusena tekivad teos võnked basaalmembraanis kus asuvad heliretseptorid.
· Sageli viidatakse Garcia uurimustele 60-ist aastaist, kes (justkui) tõestas loomkatsetes röntgenikiirguse toidu & joogi vältimise tingrefleksi tekitava toime rottidel 6 tundi peale kiirguseannust. Tema tulemusi on vaidlustatud põhjendusega, et vältiv käitumine oli tõenäolisemalt tingitud maitset andvast plastist toidu- & joogianumate kasutamisest · Inimeste & loomade õppimine avaldub näljasena ainult aeg- ajalt tundmatute toitude vähestes kogustes maitsmises (nt rottide puhul), mitte suurtes kogustes korraga söömises. Vastupidiselt käituvad vaid koerad, kes on suutelised toitu hõlpsasti välja oksendama · Inimtoidu küpsetamine & keetmine on küllaltki tõhusad meetmed mitmete taimsete mürkide lagundamiseks ning bakterite hävitamiseks (Weil, 2000) · Küpsetamine, mis päästis ürginimeste elusid, on tänaseks kujunenud kultuuriliselt tingitud nähtuseks. Meie toitumiseelistusi juhivad
annaabi.ee 
