Mõned vaod on suuremad – nt tsentraalvagu. Peaaju koore keskused Võib jagada kahte suuremasse rühma: 1) Sensoorsed kesused (tundlikkust vastuvõtvad keskused) : * somatosensoorne keskus – keha tundlikkust vastuvõttev keskus (temperatuur, valu) Somatosensoorne keskus paikneb tagumises tsentraalkäärus * maitsmiskeskus – paikneb tagumises tsentraalkäärus, kuid selle alaosas Puutetundlikkus, mis pärineb keelelt ja suu limaskestalt; Spetsiifiline maitseretseptoritelt pärit tundlikkus (hapu, soolase, maguse ja mõru suhtes) – osad ka temperatuuri ärrituse suhtes (kuum ja külm jook/söök maitseb erinevalt) * haistmiskeskus – haistmistundlikkus on see tundlikkuse liik, mida edastavad neuronid ei lähe taalamusest läbi. Haistmisretseptorid paiknevad nina limaskestal, need võtavad ärrituse vastu ja edastavad selle n-ö haistmissibulale, mis asub otsmikaju piirkonnas eesmise otsmikusagarate all. (
Lüsotsüüm, immuunoglobuliinid ja hüübimisfaktorid süljes väldivad infektsiooni ja kahjustusi suus. Maitsepungi ärritavad suus ainult veeslahustunud toiduosad. Sülje eritus toimub reflektoorselt. Tahkete toiduosade mälumine ja süljega lahustamine või segamine soodustab maitsetaju. See omakorda põhjustab reflektoorselt edasist süljevoolust ja maosekretsiooni. Sekretsiooni reguleeritakse nii sümp. kui parasümp. närvisüsteemi kaudu. Impulsid lähtuvad suust ja suulaest maitseretseptoritelt ja jõuavad maitsetundlikuskeskusesse. NEEL pharynx Suuõõnt neeluga ühendab kurgukitsus, isthmus faucium, mis ise ei kuulu seedekanali hulka. Neel ühendab suuõõnt söögitoruga ja ninaõõnt kõriga, olles ainsaks kohaks, kus õhu- ja toiduteed ristuvad. Neel on u. 12 cm. pikk õõneselund Tartu Tervishoiu Kõrgkool 7 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis
regulatsiooniga. Hüpotalamus on homöostaasi ja endokriinsüsteemi kontrolli peamine keskus Hüpotalamuse põhimikust suundub allapoole lehterjas moodustis, mille otsas on hüpofüüs. Lehter on otseses ühenduses neurohüpofüüsi e. hüpofüüsi tagasagaraga. Reguleerides hüpofüüsi hormoonide sekretsiooni kontrollib hüpotalamus praktiliselt kogu endokriinsüsteemi. Aferentsed signaalid, mis saabuvad hüpotalamusse, lähtuvad: siseorganitelt maitseretseptoritelt keelel limbilisest süsteemist naha kindlatest piirkondadest (näit rinnanibud, välised suguorganid) suuraju prefrontaalsest korteksist, mis on seotud meeleoluseisundite regulatsiooniga. Eferentsed närvikiud siirduvad hüpotalamusest: ajutüvesse ja seljaajusse, kus neil on sünapsid autonoomse närvisüsteemi neuronitega lehtri kaudu hüpofüüsi, selle tagasagarasse kolmiknärvi ja näonärvi tuumadesse motoorsetesse neuronitesse seljaajus. Hüpotalamuse peamised funktsioonid on:
- lüsotsüüm, immuunglobuliinid ja hüübimisfaktorid süljes väldivad infektsiooni ja kahjustusi suus. - maitsepungi ärritavad suus vaid veeslahustunud toiduosad! - tahkete toiduosade mälumine ja süljega lahustamine soodustab maitsetaju, mis põhjustab reflektoorselt edasist süljevoolust ja maosekretsiooni. Sekretsiooni reguleeritakse nii sümpaatilise kui parasümpaatilise NSkaudu. - Impulsid lähtuvad suust ja suulaest maitseretseptoritelt ning jõuavad maitsetundlikkuskeskusesse. Süljeerituse regulatsioon on peamiselt NEURAALNE. - süljeerituskeskus paikneb ajusilla ja piklikaju piiril - tugevaimad süljeerituse põhjustajad on toidust tingitud tunde-, maitse- ja haistmisaistinugd. - AUTONOOMNE NSvahendab erituskäskluse süljenäärmetele, nii et PARASÜMPAATIKUS kutsub esile rohke vesise ja SÜMPAATIKUSvähese limase sülje eritumise.