eellasrakud sopistuvad bastotsööli, luues kõhtmisele embrüo osale neurogeense välimise lootelehe. 1.2 Achaete-Scute'i geenid Drosophilial nimetatakse neid geene, mis aktiveeritakse neutraalsel välimisel lootelehel ja aitavad rakul neuroblastiks muutuda, proneuraalseteks geenideks. Need geenid kodeerivad transkriptsioonifaktoreid Achaete ja Scute. Imetajatel MASH1 geen (achaete-scute homoloog), avaldub närvi osades ja võivad mõjutada neuraalset eritumist maitseretseptor- rakkudes kui ka teistes kesknärvisüsteemi rakkudes. 1.3 Neuraalsete eellasrakkude tuvastamine. Notch-Delta suhe Igast välimise lootelehe rakust, milles avalduvad proneuraalsed geenid, ei saa närvirakku. Paljud arenevad gliia- või naharakkudeks. Rakk, millel on natuke rohkem Notch valku raku pinnal hakkab takistama naaberrakkudel närvirakkudeks kujunemist. Kärbestel, konnadel ja kanadel leidub Delta neil rakkudel, millest kujunevad närvirakud, samas kui suurem
Seedimine. Seedimisprotsessi eesmärk-toidu peenestamine. Töötlemine seedetraktsis. Toidu edasiliikumist, toidu imendumine. Keemiline töötlemine, sapp, soolhappe. Seedimine seeõõnes. toitained(valgud, rasvad, süsivesikud-saame toidust), süsivesikud lõhustatakse disahhariidideks, imenduvad monosahhariidideks. Valgud lõhustatakse aminohappded, rasvad lõhustatakse rasvhapped ja glütseroos. Suus toimub toidu maitseomaduste kindlaks tegemine. Tehakse kindlaks maitseretseptor. Haistmisretseptorid. Mida paremini me toitu närime seda paremini on toitu seedida. Suhu tuleb sülg, süljenäärmed toodavad sülge. Limasem sülg. Vedel sülg. Esimene seedenõre seedetraktis, sisaldab amülaasi ja maltaasi, mis lõhustavad süsivesikud. Lagunevad-magusad süsiveskud. Mida kauem närida seda magusamaks läheb. Seedimine maos. Magu on kaetud seespoolt limaskestaga, on kolm kihti. Toodavad teatud sekreeti pindmine kiht toodab lima-kaitsekihiks seespoolt
3)kesknärvisüsteemi struktuuridest ja nendega seonduvatest suurajukoore osadest ·Sensoris(retseptoris) muudetakse ärritaja energia sensori membraani permeaabluse muutuste kaudu sensoripotentsiaaliks(SP). ·SP põhjustab sensoriga ühenduses olevates närvikiududes aktsiooni potentsiaalide tekke, mis juhitakse aferentsete juhteteede kaudu kesknärvisüsteemi. Sensoorsetel( retseptoorsetel) rakkudel on ärrituse vastuvõtuks spetsialiseerunud raku osa: - Mikrohatud(maitseretseptor) - Ripsmed(selgroogsete haistmisretseptor) - Spetsiaalsed raku membraanstruktuurid( nägemisretseptor) VABAD NÄRVILÕPMED - Vabad põõsasjad närvilõpmed on nõrgalt müeliniseerunud aeglase juhtivusega peenemate aferentsete kiudude lõppharud. Retseptsioonipaigas kaotavad nad osalt müeliini ja lõppevad innerveeritaval struktuuril nööpja või aasa taolise laiendina. - Kõige levinumad on vabad põõsasjad närvilõpmed epidermises, kus nad ulatuvad granuloos kihini
Saadakse auditiivset informatsiooni. Nägemisega võrreldes, omab kuulmine ka teatud eeliseid – nt pimedas helilained levivad; kui nägemise jaoks on vaja suunata end kindlas suunas, siis kuulmise puhul saame infot kogu aeg ja igalt poolt. Inimese kõnevõime eeldas ka inimese kuulmisorgani piisavat taset. Kui kirjakeelt veel polnud, siis kuuldavad häälitsused olidki ju info kandjaks. - Maitsmine on paremini säilinud loomadel. Maitseretseptor on keel, mille eri piirkonnad on spetsialiseerunud. - Haistmine on inimese puhul veelgi oma tähtsuselt taandunud, samas kui loomadel on see jäänud väga oluliseks. See on oluline, et aru saada mis-kus toimub ning et suhelda liigiisendite vahel. - Puuteaistingu puhul saadakse informatsiooni puutetundlike retseptorite kaudu. - Kompimine lihaste, kõõluste jne ärritus annab märku sellest, kui raske objekt võiks olla, mida kombitakse
annaabi.ee 
