Kõik üldised kunstireeglid põhinevad vaid kogemusel ja inimloomuse ühiste tundmuste vaatlusel. Kogenematu hinnang võib osutuda valeks või "halvaks", sest kogenematule võib meeldida ka midagi keskpärast mitte maitsestandardile vastavat. Mida tähendab I. Kanti puhul väide, et maitseotsustus on loomult esteetiline? Maitse hinnang ei ole tunnetuse hinnang ja ei ole järelikult mitte loogiline, vaid esteetiline. Iseloomustage Kanti kontseptiooni maitseotsustuse huvitust loomusest! Mõte on selles, et kui inimese jaoks on midagi ilus, siis me ei taha, et miski sõltuks või saaks selle asja olemasolust(mis on ilus) sõltuda. Siis me hindame läbi puhta vaatluse. Meeldiva ja hea puhul on huvi objekti vastu, kuid ilu on huvitu. Hinnates ilu, tuleb jätta kõrvale objekti muud omadused, eelkõige selle praktilised kasutusviisid. Meil ei tohi olla seoses antud objektiga mingeid omakasupüüdlikke plaane
AKADEEMIA 10. AASTAKÄIK 1998 NUMBER 8 Akadeemia nr 8, 1998, lk 1653-1671 MIS ON KUNST? Institutsionaalse esteetika kimbatus Margit Sutrop Analüütilised filosoofid hakkasid kunstiküsimustes aktiivselt sõna võtma 20. sajandi keskpaigas. Kohe algusest peale vastandati end nn traditsioonilisele esteetikale, mille all mõeldi kõiki teooriaid, mis tegelesid küsimustega: Mis on kunst? Mis on ilu? Mis on esteetiline elamus? Milline on kriitika funktsioon? Mis on esteetilise- ja maitseotsustuse kriteeriumiks? Kõigi nende küsimuste taga oletas analüütiline kunstifilosoofia püüet leida selline definitsioon, mis annaks adekvaatselt edasi kunsti ja ilu olemust. Just see pidavat aga olema "traditsioonilise esteetika" saatuslik eksitus, et usutakse kunsti sügavamasse olemusse, sellesse, et hoolimata erinevustest on kunstiteostel siiski mingid iseloomulikud omadused, differentia specified, mis eristavad neid kõigest muust.
roll. See tegeleb eelkõige nende eelduste selguse, väidete tähenduse ning nende meetodite iseloomuga kõige sellega millest nad ise sageli teadlikud ei ole. Filosoofiline esteetika kui metakriitika. Esteetika kui ,,esteetiline" filosoofia tegeleb: esteetilise kogemuse, esteetilise hoiaku/suhtumise, esteetilise objekti, esteetiliste omaduste (vastandina mitteesteetilisele ja väärtusomadustele ,,hea" ja ,,ilus"), esteetilise väärtuse, esteetilise maitseotsustuse ja esteetiliste nähtustega (ilu, inetu, ülev, traagiline). 6. Milliste probleemidega tegeleb filosoofiline esteetika kui kunstifilosoofia? Esteetika kui kunstifilosoofia esteetika kjui kunstidiskursuse (kunstikriitikad, kunstiteaduse jne) käsitleja: Filosoofiline esteetika on kunstikriitika ja teiste uuringuite, nagu kunstipsühholoogia, mõistete ja printsiipide analüüs... sel on nende tegevuste suhtes ettevalmistav, kriitiline, refleksiivne roll
b. Dünaamilene Ülev sarnaneb eelnevalt nimetatule, kuid kerkib esile vastuseks Looduse (mitte Mõistuse) vastupandamatu jõu kogemisele. 5. Esteetilised ideed Kujutlusvõime produtseerib mõtted, mida ei saa püüda spetsiifiliste (determineeritud) kontseptsioonide kaudu. (See on üks kunstiloovuse iseärasusi.) 38 Kanti kunstifilosoofia puudused ja mõju. KANTI MAITSEOTSUSTUSE KRIITIKA ilusa määratlust: meeldib mõisteta meeldib huvita otstarbekohasuse vorm ilma eesmärgi enese ettekujutuseta on üleüldise meeldimuse ese Kunst ja ilu seega:vastandina teadmisele ja moraalile (objektiivsed) on subjektiivne ,ei teeni iha, kasu ja huvi, vaid on nautlemiseks ilma sihita on universaalne selles mõttes, et intersubjektiivse kaalutlemise esemed, temaga ei saa siduda kontseptuaalsust ja loogikat, on puhtformaalne
annaabi.ee 
