Õhtusöögi nautimine toimub täielikus vaikuses. Viisakas on peale söömaaega lahkuda,muidu pere võib arvata et külalised pole rahul ja midagi veel pakutaks. Süüakse parema käega,murtakse leiba ja tervitatakse üksteist,kuna vasakut kätt peetakse Indias ebapuhtaks. Vürtsid Levinumad maitseained:kardemon,ingver,kaneel,nelk, safran,karri. Nendest ja muudest lisanditest valmistatakse Masala(vürtsisegu) Garam masala-tugev vürtsisegu enam kui 40-st maitseainest. Pipart kasutatakse vähe kuna on kallis maitseaine . Tarbitakse palju tsillit( 1 kg iga inimese kohta aastas)-nimetatakse ka vaese mehe vitamiiniks kuna aitab palju tervisehädade vastu. Indiapärased nimetused: Aloo-kartul Curry-maitseainesegu kui terve rea roogade nimetus.Nimetatakse ka erinevaid pajaroogi kus põhirõhk on kastmel. Chai-tee mis maitsestatakse suhkru,nelgi,kaneeli ja piimaga. Tandoori-saviahi mis on peaaegu igas India kodus.
NÄRIMISKUMM Liisa Sammelselg 11 klass Ajalugu Tuhandeid aastaid tagasi näriti naturaalseid aineid: vaigu tükke, terasid, magusat rohtu, lehti ja vahasid 1848 a. lõi ja müüs esimest kaubanduslikku närimiskummi John Bacon Curtis, see koosnes kuusevaigust, maitseainest ja parafiinist 1869 a. kasutas hambaarst William Finley Semple ära esimest patenti ja tootis nätsu, mille peamised koostisosad olid süsi ja kriit 1869 a. Thomas Adams üritas teha tšikle kummist maske, mänguasju ja kummikuid, nende ebaedu tõttu katsetas ta veel ja lisas tšiklekummile erinevaid maitseid nagu nt apelsini ja lagritsa ja see ongi aluseks tänapäevasele närimiskummile 1880 a. lisas William White tšiklekummile suhkru, maisisiirupi ja
looduslikelt taimeliikidelt. Paljudel kultuurtaimedel on olemas looduslikud analoogid. Need erinevad kultiveerivatest tavaliselt tugevama ja teravama lõhna poolest. Kultuurliigid on enamasti lopsakamad ning annavad rohkem lehesaaki kui metsikud liigid. Sellest tuleneb erinevus maitserohelise kasutamiseks: kultuurtaimi kasutatakse tavaliselt värskelt, looduslikke aga kuivatatult. Eri rühma moodustavad kombineeritud vürtsid ehk vürtsisegud, mis koosnevad 3-24 maitseainest, ja tänapäeval levinud kunstlikud maitseained, mida saadakse sünteetiliselt. Klassikaliste vürtside põhitunnuseks on nende rahvusvaheline levik. Maitseainete tüüpilisi omadusi saame kõige paremini tundma õppida just klassikaliste vürtside abil, millel kõik need omadused väljenduvad tugevamalt ja selgemini kui teistel maitseainetel. Sellepärast alustamegi tutvustamist just klassikalistest vürtsidest.
vodka, brändi , rumm või viski. Magustajaks kasutatakse roosuhkrut, peedisuhkrut, vahtrasiirupit, mett. Klassifitseeritakse tooraine ja valmistsumenetluse järgi: • marja- ja puuviljaliköörid. Tuntumad : Taani kirsiliköör Cherry Heering ja prantsuse mestasõstraliköör Creme de Cassis. • Tsitrusliköörid. Tuntumad: Blue Curacao, Triple sec, Grand Marnier • Ürdi- ja maitsestimede liköörid. Tuntumad : Prantsuse 27 ürdist ja maitseainest liköör Benetictine D.O.M., Prantsuse 130 ürdist liköör Chartreuse, Šoti nõmmede ürditest, meega magustatud Drambuie , Itaalia ürdiliköör Galliano, Saksa 56 taimest valmistatud ürdiliköör Jägermeister. • Emulsiooniliköörid – tooraineks kasutatakse rasva- ja valgusisaldusega aineid, nt munakollaseid, koort, kookosrasva jne. Liigitatakse muna- ja kooreliköörideks. Tuntuim : Taani munaliköör Advocaat.
ajaloo hämarusse, mis tänapäeval on levinud kogu maailmas, ning mida traditsiooniliselt kasutab enamus rahvuslikke kööke. Kohalikud maitseained on vürtsid, mida iseloomustab ajaliselt ja geograafiliselt märksa piiratum kasutamine. Siia kuuluvad ka need maitseained mis ei talu pika maataha vedamist. Seepärast kasutatakse neid vaid nende kasvualal või selle lähedal. Eri rühma moodustavad kombineeritud vürtsid ehk vürtsisegud, mis koosnevad 3-24. maitseainest ja tänapäeval levinud kuntslikud maitseained, mida saadakse sünteetiliselt. (,,Maitsetaimed,Maitseained"-autor V.Pohljobin Tallinn ,,Valgus ,, 1983.) Klassikalised vürtsid 3 Vürtsid Leevika Vilja, Mirle Jants Klassikalised vürtsid on troopiliste või subtroopiliste taimede osad (viljad, koor, lehed, risoomid ja nii edasi) mida enne tarvitamist töödeldakse (kuivatatakse, fermenditakse, puhastatakse, kupatatakse)
annaabi.ee 
