Tänapäeval on nad üksnes maismaaloomad. Skorpionilised on kivististes suhteliselt hästi säilinud. Kivististe abil on täielikult jälgitav skorpioniliste üleminek vee-elult maismaaelule. Juba siluriston leitud skorpione, kes meenutasid tänapäeva liike, kuid hingasid tagakeha lõpusjalakestega. Viimased muutusid maismaaskorpionidel kopsudeks. Samuti muutus jalgade ehitus. Veevormidel lõppesid need terava otsaga lüliga ja need eraldatakse teravjalaliste rühma (Apoxipodes), aga maismaavormidel jalad pikenesid ja nende lõpuosadmuutusid käppadeks, mis kohastusid maismaal käimiseks. Nemad eraldatakse kaheküüniselisterühma (Dionychopodes). Tänapäeva skorpione meenutavate maismaaloomade jäänuseid on leitud juba kivisöeajastu lademetes. Toitumine Skorpionid toituvad elavatest loomadest. Nende menüüsse kuuluvad ämblikud, koibikud, hulkjalgsed, putukad ja nende vastsed. Teatakse juhtumeid, kus skorpionid on söönud väikeseid sisalikke ja hiirepoegi. Kui
liigutada oma pead rohkem külgedele kui ülespoole. Kilpkonnade aju on väga nõrgalt arenenud ja moodustab vähem kui 1 promilli tema massist. Seljaaju on seevastu jäme ja raske. Silmad on tavaliselt hästi arenenud, pupill on ümmargune, peale kahe liikuva silmalau esineb veel pilkekile. Maitsmine, haistmine ja kompimine on samuti teravad. Näiteks oma kilprüü puudutamist tunneb loom otsekohe. Seevastu kuulmine on kilpkonnadel vilets. Maismaavormidel on trummikile paks, aga merevormidel on kuulmekäik kaetud tugevasti paksenenud nahaga. Elevantkilpkonn ehk elevant-kilpkonn (Geochelone nigra) on suurim maismaal elav kilpkonnaline, endeemne liik Galápagose saartel. Eri saartel on kujunenud erinevad alamliigid, keda on eristatud 15 (5 väljasurnud). 10 alamliigi esindajaid on kokku umbes 14 000, suurim populatsioon Isabela saarel Alcedoni vulkaani kaldeeras (ca 5000 isendit).
keelealune aparaat. Õhu pumpamisega tegelevad ka jäsemed. Osad kilpkonnad on võimelised ka hingama läbi naha. Veekilpkonnadel toimub täiendav vee hingamine ja seetõttu võib mõni liik viibuda vee all nädalate kaupa, ilma, et tuleks pinnale hingama. Kilpkonna peaaju on nõrgalt arenenud. Seljaaju on jäme ja raske. Silmad on hästi arenenud, peale kahe liikuva silmaava esineb kilpkonnalistel veel pilkekile. Kuulmine on nõrgalt arenenud, maismaavormidel on trummikile paks, merekilpkonnadel on kuulmekäik kaetud paksenenud nahaga. Maitsmine, kompimine ja haistmine on üsna teravad. Loom tunneb iga väiksematki kilprüü puudutust. Kilpkonnad munevad maismaale, et arenevad looted saaksid hapnikku otse atmosfäärist. Pesitsushooajal muneb enamik liike kaks või enam munakurna, mille suurus võib olla kuni 100 munani. Emased munevad liivaurgudesse, mille nad ise kaevavad. Tavaliselt tullakse munema öösel
hulgal setteid. Pärast jää sulamist jäid setted paigale ja kujundasid uued pinnavormid. Sellele aitasid kaasa jää sulamisest tekkinud sulaveed, mis tekitasid suuri jõgesid, mis omakorda kujundasid setete nihutamise ja ärakandmisega ümbritsevat keskkonda. Vooluveed kujundasid maastikku veelkord ümber. Arvatakse, et loomorganismid hakkasid Eesti ala asustama umbes 6500 aastat tagasi. Kindlasti olid esimesed asukad selgrootud. Et aga nendest ei jää järele säilivaid kehaosi, eriti maismaavormidel, siis ei tea me sellest eriti palju. Vee liikumine Läänemeres ja selle mõju selgrootutele. Meie kliima on tihedalt seotud ka Läänemerega ja selle vee temperatuuri ning liikumisega. Läänemeres liigub vesi idakallast mööda põhjapoole ning ringiga läänekallast mööda tagasi. Selline suur vee kogus ja selle liikumine mõjutab klimaatilisi tingimusi merega piirnevatel aladel ja seega ka selgrootute elu nii vees kui ka maismaal.
Kaanidele on iseloomulik iminapp 34. Loomariigi suurimaid hõimkondi, 50 000 liiki. Enamasti meres, palju ka magevees, maal.Limane kehapind, paaritu lihaseline jalg. Lubjast ja sarcainest koda, mida vooderdab ja eritab mantel. Mantliõõnes lõpused. Lülistumata, lahtine vereringe, süda, närvirõngas 4 närvitüve, võivad olla kombitsad, silmd. Ühe või mõlemasoolised, sugurakke väljastavad neerud, vastne algul trohhofoor, hiljem purjukvastne e. veeliger. Mage ja maismaavormidel enamasti paaritumine, kudu ja otsene areng. Kl:torbiklimused, soomuslimused, vagellimused, teod e.kõhtjalgsed, karbid, lasnjalgsed, peajalgsed.Torbiklimused väikesed mereloomad, paaritu sümmeetriline koda nagu terava tipuga mütsike, kettakujuline jalg, lõpused, lihased.N: Noepilina, Soomuslimused mereloomad, lamedat ovaalset keha katab 8 järjestikusest plaadist koda.Jalg ja mantel koos moodustavad kividele liibuva iminapa
annaabi.ee 
