väljasuremisohtu ( harilik jugapuu, säga) 3 kategooria hetkel tavalised, kuid võivad muutuda ohustatuks (atlandi tuur, pähklinäpp) Endeem saarema robirohi Keskkonnamaks maks, mille maksubaasiks on tõestatud ja spetsiifilise keskkonnamõju füüsiline ühik. - Energiamaks - Transpordimaksud Saastemaksud: saastetasu saasteainete hetimisel välisõhku, veekogudesse, põhjavette saastetasu jäätmete kõrvaldamise eest. Kõige suurem keskkonnamaksude maksja on maismaaveonduse tegevusala (kütuse aktsiis) Kodumajapidamised, energia Keskkonnatasu seadus - Loodusvarade säästlikku kasutamist Keskkonnatasu keskkonna kasutusõiguse hind Keskkonnatasu - Kohustuslik makse - KIK - Maksab tootja - Läheb tootmiskuludesse Keskkonnamaks - Kohustuslik maks - Maksab tarbija - Kütuseaktsiis, elektriaktsiis - Ei lähe toomiskuludesse - Kasutatakse riigieelarve üldvajaduste rahastamiseks
Kahe kuu andmete järgi on maksulaekumised lisaeelarve graafikus. Möödunud aasta kahe esimese kuuga laekus riigieelarvesse 10,6 miljardit krooni ehk 14,4 protsenti eelarves planeeritud maksutuludest. Sotsiaalmaksu tasuti veebruari lõpuks 4,9 miljardit krooni, mis on 16,1 protsenti eelarves kavandatust. Veebruaris tasuti sellest 2,3 miljardit krooni. Veebruari tasumisi on mõjutanud hõive vähenemine jaanuaris eelkõige ehituse, maismaaveonduse ja puidutöötlemise tegevusaladel. Füüsilise isiku tulumaksu laekumine on veebruari lõpu seisuga negatiivne (218,6 miljonit krooni) ning see on tavapäraselt tingitud tulumaksutagastuste algusest. Veebruaris tasuti tulumaksu riigieelarvesse 418,9 miljonit krooni. Füüsilise isiku tulumaksu on tagastatud 1,1 miljardit krooni, mis on 53,8 miljoni krooni võrra rohkem kui möödunud aasta sama perioodi jooksul. Tulumaksutagastused mõjutavad ka järgnevate kuude tasumisi.
erikasutusõiguse tasu, kalapüügiõiguse tasu, raskeveokimaksu, sõiduauto registreerimismaksu ja pakendiaktsiisi laekumised olid kütuse- ja elektriaktsiisi ning saastetasude kõrval väiksemad. Suurimad keskkonnamaksude maksjad on kodumajapidamised ja maismaaveondusettevõtted Kõige rohkem maksavad keskkonnamakse kodumajapidamised. Maismaaveondusettevõtted olid keskkonnamaksude ja -tasude maksmise poolest teisel kohal. Kütusaktsiis moodustas lõviosa nii kodumajapidamiste kui ka maismaaveonduse keskkonnamaksudest. Kolmas suur keskkonnamaksude ja - tasude maksja oli mäetööstus ja energeetikasektor, mille keskkonnamaksude ja -tasude struktuur erines teistest maksjatest suurim koormus tuli maavara kaevandamisõiguse tasust ning saastetasudest. Lähtudes saastaja-maksab-põhimõttest peaksid suurema keskkonnakoormusega tegevused olema keskkonnamaksudega kõrgemini maksustatud. Kui vaadata transpordikütuste tarbimise ja aktsiisikoormuste
registreerimise eest Ressursimaksud — maavara kaevandamisõiguse tasu, vee erikasutusõiguse tasu, kalapüügiõiguse tasu, kasvava metsa raieõiguse tasu ja jahipiirkonna kasutusõiguse tasu Keskkonnamaksud • Keskkonnamaksude laekumine on viimase kahe kümnendi jooksul kasvanud ja Statistikaameti andmetel ulatusid 2015. aastal keskkonnamaksud 558 miljoni euroni, millest suurima osa moodustasid energiamaksud. • Suurim keskkonnamaksude maksja oli 2014. aastal maismaaveonduse tegevusala. • Alates 2009. aastast on keskkonnamaksude osatähtsus Eesti SKP-st langenud ja 2015. aastal moodustasid keskkonnamaksud SKP-st 2,75%, jäädes siiski Euroopa Liidu keskmisest (2,5%) kõrgemaks. • Lisaks energia-, saaste-, ressursi- ja transpordimaksudele maksid ettevõtted ka maavara kaevandamisõiguse tasu, mida rahvamajanduse arvepidamise reeglite järgi ei käsitleta
annaabi.ee 
