asemel tsüanelle. Samas ei kinnita mitmed molekulaarsed uuringud nende suuremat lähedust ülejäänud taimedele. Rohevetikad on rühmaks, millest põlvnevad hulkraksed maismaataimed (embrüofüüdid). Seega on rohevetikad nende suhtes parafüleetiline takson, ning peaks rangelt põlvnemist järgivas süsteemis ka neid sisaldama. Teised olulisemad rohevetikate harud on Parasinophycaceae, rohevetikad kitsamas mõttes, Ulvophycaceae ja mändvetikad (viimased on lähimad maismaataimedele, ja neid ühendatakse koos maismaataimede ja mõne teise rohevetikate rühmaga harusse Streptophyta). Algelisimaks maismaataimede (embrüofüütide) rühmaks on sammaltaimed. Osad sammaltaimed (kõdersamblad) on veel kudedeks eristumata tallusega, arenenumad samblad aga juba üsna keerulise ehitusega. Sammaltaimede hulka kuulusid ka sõnajalgtaimede eellased, niisiis on ka sammaltaimed parafüleetiline takson. Kokku on sammaltaimi ja
Samas ei kinnita mitmed molekulaarsed uuringud nende suuremat lähedust ülejäänud taimedele. Rohevetikad on rühmaks, millest põlvnevad hulkraksed maismaataimed (embrüofüüdid). Seega on rohevetikad nende suhtes parafüleetiline takson ning peaks rangelt põlvnemist järgivas süsteemis ka neid sisaldama. Teised olulisemad rohevetikate harud on Parasinophycaceae, rohevetikad kitsamas mõttes, Ulvophycaceae ja mändvetikad (viimased on lähimad maismaataimedele ja neid ühendatakse koos maismaataimede ja mõne teise rohevetikate rühmaga harusse Streptophyta). Algelisimaks maismaataimede (embrüofüütide) rühmaks on sammaltaimed. Osad sammaltaimed (kõdersamblad) on veel kudedeks eristumata tallusega, arenenumad samblad aga juba üsna keerulise ehitusega. Sammaltaimede hulka kuulusid ka sõnajalgtaimede eellased, niisiis on ka sammaltaimed parafüleetiline takson. Kokku on sammaltaimi ja sõnajalgtaimi käsitletud
veekogu põhja, kevadel aga tõusevad pinnale või hakkavad ujuma. Sõltuvalt aastaajalistest temp muutustest võib muutuda ka lehtede kuju ja ehitus. Paljude taimede välispind on kaetud limaga. Kui taimedel paiknevad lehed mitmes oleluskeskkonnas, esineb ka heterofüllia (?), seemned ja viljad levivad vee abil, ujuvad hästi ja pikaajaline veesolek ei kahjusta neid (vesipähkel, kookospähkel). Üleminekuks veetaimedelt maismaataimedele on helofüüdid. Need juurduvad vees, kuid suurem osa lehestikust on veest väljas. Helofüütidel esineb rohkelt õhulõhesid ka veest väljaulatuvatel leherootsudel ja vartel. Kohtades, kus veereziim on muutlik, on mõnedel taimedel välja kujunenud rida ökoloogilisi vorme, millest osa kasvab maismaal, teine osa aga vees. VEEKOGUDE TÜPOLOOGIA JA ARENG Olenevalt vee troofsusest e toitainesisaldusest, mis määrab hapnikureziimi ja seega elustiku, eristatakse mageveekogude hulgas:
Muutused võivad olla * morfoloogilised * füsioloogilised *ökoloogilised Faktori ökoloogia Mõju tähtsus: · elutingimuste tegurid, milleta elu on mõeldamatu, elu eelduse tegurid · olemasolu pole elu eelduseks · Osa tegureid on varud, mis kasutatakse organismide poolt ära ja mille hulk ning kättesaadavus oleneb kasutajate hulgast ja nõudlusest (toitained ja vesi). · Teised tegurid ei olene organismide rohkusest soojus, maismaataimedele õhk, veetaimedele vesi Tegurid võivad mõjuda o otseselt tingides, pidurdades või kiirendades mõnda eluprotsessi o kaudselt, kui nad muudavad teiste tegurite toimet Biootilised tegurid Organismide vahelised tegurid, protsessid, mis mõjutavad organismide elutegevust, nende mõjud teistele ümbritsevatele organismidele. · liigisisesed · liikidevahelised Biootilised tegurid jaotuvad · toopilised organismide vastastikkused suhted kooselunemise tõttu
annaabi.ee 
