Taimestik : Üldiselt kooniline võra, et lume raskuse all mitte murduda. Okkad, et vähendada aurumist. Mullastik : Leedemullad. Mulla ülaossa tekib tuhkjashall toitainetevaene leedehorisont ehk väljauhtehorisont. Loomastik : Liigivaene. Inimene : metsandus, jahindus, kalandus, loomakasvatus. Loomaliigid : pruunkaru, hunt, põder, saarmas. Taimeliigid : kuusk, mänd, mustikas, pohl Tundra Asend : hõlmab põhjapoolkeral 200-1000 km laiuse maismaariba taiga ja jäävööndi vahel. Kliima : jahe, niiske suvi, talved pimedad ja külmad. Taimestik : tundra on kaetud sammalde-samblike ja puhmastaimedega. Mullastik : Huumust vähe. Loomastik : Paiksed loomad on suure ja kompaktse kehaga ning paksu karvkattega. Inimene : veeimetajate küttimine, kalastamine, põhjapõtrade karjatamine. Loomaliigid : lumekakk, põhjapõder, norra lemming Taimeliigid : kukemari, vaevakask, harilik drüüas, lumi-käokõrv
Lubjamägi. Põhja-Eesti pank koosneb erinevaist settekivimitest.Pildil on näha ülevalt lubjakivi, Glaukoniitliivakivi(pehme ja kergesti murenev, rohekat värvi kivim),graptoliitargilliit(kõvastunud ja orgaanilise ainega segunenud savikivim), liivakivim 3 Pinnamood Põhja-Eesti rannikumadalik on endine Soome lahe põhi, mis on maatõusu tulemusena järk-järgult mere alt vabanenud. See on suhteliselt kitsas maismaariba (pindalaga u. 765 km²), mis moodustub arvukatest poolsaartest ja lahtedest, ulatudes Pakri poolsaarest Narvani ja hõlmates ka Soome lahe saared. Rannikumadalik on üldiselt väga vahelduva laiusega ning paiguti isegi katkendlik. Selline on ta kohtades, kus Põhja-Eesti klint ulatub otse mereni, näiteks Pakri poolsaarel ja Udrias. Neis kohtades aga, kus lahe väga tugevasti liigestatud rannajoon ulatub poolsaartena kaugele merre, on rannikumadalik kõige laiem
teda loetakse peasüüdlaseks globaalsetes kliimamuutustes. Inimtegevuse mõju, näiteks intensiivistub suvilate ja ka elamute ehitus aktiivsesse randa; Hüdrotehniliste rajatistega (sadamad, kaldakindlustused jt.) rajamisega muudetakse setete liikumise reziimi, jne.) 2. PILET Terminoloogia- rannik, randla jt alljaotused. Rannik randla, koos seda piirava maismaa ja merega. Tavaliselt kuulub ranniku koostisesse maismaariba ning see osa väljaspool randlat olevat merepõhja, kus on jälgitavad vanad rannamoodustised. Ranniku maapoolseks piiriks loetakse ka lahe pärasid, merepoolseks piiriks aga poolsaarte tippe või rannikusaarestiku välissaari ühendavat joont. Randla mere või suurjärve madalaveeline osa koos teda palistava lainetusest mõjutatud maismaaribaga. Nimetatakse ka rannavööndiks. Rand randla, maismaa osa. Keskmise rannajoone veepiir ja aju- e
soot, koold e. vanajõgi. Jõesäng on haruharva sirge. Jõevool uuristab kaldaid, tekitab lookeid. Jõesängi kõverat osa läbides uuristab vesi välimist kallast tugevamini. Seda nimetatakse põrkekaldaks. Ta on vastasasuvast laugkaldast tunduvalt järsem. Jõe vasak ja parem kallas määratakse jõe voolusuunast lähtudes - voolusuunas vaadates jääb paremale vaadates parem, vasakule aga vasak kallas. Kallas on veekogu ääristav maismaariba. See on veeloomade ja kaldaasukate elupaik, kasvukohaks helofüütidele ja düfrofüütidele. Jõe lang (m/km) jõelähte absoluutne kõrgus ( m )−suudme absoluutne kõrgus(m) jõe pikkus( km) Absoluutseks languseks nimetatakse jõe lähte ja suudme kõrguste vahet. Jõe voolurežiim sõltub: Toitumisest -sademetest -jää- ja lumesulamisveest -põhjaveest Ala kliimast Pinnamoest Eesti jõed -väikesed
jõhvikas. Rohurinne – ahtalehine põdrakanep, luht-kastevars, alpi jänesevill, tupp- villpea, ümaralehine huulhein, pikalehine huulhein, rabakas, valge nokkhein. Samblarinne – harilik karusammal, raba-karusammal, turbasamblad, harilik palusammal. Rannikualad Rannik on mere või suurjärve madalaveeline osa koos seda piirneva maismaa ja merega. Seega kuulub ranniku koostisse maismaariba ning see osa merepõhjast, kus on jälgitavad vanad rannamoodustised. Eestile on iseloomulik suur rannikutüüpide mitmekesisus väikesel territooriumil. Eesti rannad on väga eriilmelised ja nende vaheldusrikkus on suuresti seotud Läänemere arenguga geoloogilises minevikus. Tänapäevase Läänemere ja Eesti rannajoone kujunemine sai alguse umbes 6000 aastat tagasi, kui merevee taseme kõikumises enam suuri muutusi ei toimunud.
annaabi.ee 
