Stara Planina Krimmi mäestik Kurdmäestik enamasti noor mäestik, mis on tekkinud maakoore kokkusurumisel ning koosneb lainetaolistelt paindunud kivimikihtidest, kus positiivsele kurrule vastab mäeahelik ja negatiivsele pikiorg Pangasmäestik enamasti kontinentaalse rifti vööndis kujunenud endise platvormiala murrangulisel kerkimisel tekkinud mäestik, näiteks madalmäestikud kummalgi pool Reini orgu. Mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkinni neem Skandinaavia põhjaosas, Norras. Maismaapunkt on Venemaal Franz Josephi maa saarel Rudolfi saarel Fligely neemes. Mandriosa lõunapoolseim punkt on Hispaanias Ibeeria poolsaare lõunatipus Marroqui neemel. Muidu asub Kreekas Kreeta saarest lõunas Gaudose saare rannikul. Läänepoolseim on Roca neem Portugalis, Assoori saarestikul Florese saar, samuti Portugal on muidu. Idapoolseim asub Polaar-Uuralis. Lääne-ida u. 5200 km ja põhi-lõuna u. 3900 km
Euroopa asub ida- ja põhjapoolkeral, Euraasia mandri lääne osas. 10,6 milj. km2. E mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkinni neem skandinaavia poolsaare põhjatipus Norras. E põhjapoolseim maismaapunkt asub Venemaal Franz Josephi maa saarestiku Rudolfi saarel Fligely neemel. Mandriosa lõunapoolseim punkt paikneb Hispaanias Ibeeria ps lõunatipus Marroqui neemel. Üldse lõunapoolseim punkt asub Kreekas Kreeta saarest lõunas Gaudose saare rannikul. Kõige kaugeim läänepoolseim punkt on Portugalis Roca neemel (üldse läänepoolseim: Florese saar). Idapoolseim punkt asub Polaar-Uuralis. W-E=5200km, N-S=3900km.
niisutus, terrassi põllundus ja riisipõldude rajamine ning loomade karjatamine . Aasia on mägisem maailmajagu , umbes ¾ Aasia pindaalast hõlmavad mäestikualad. Aasia tohutu suuruse tõttu on seal tohutult palju erinevaid keskkonnatüüpe ja kliimavööndeid. Aasia looduslikud asulad hõlmavad tihedaid troopikametsi, viljakaid tasandikke, arktilisi alasid ja kõrbeid nii kuumi kui ka külmi. Aasias on kümme maailma kõrgeimat mäetippu, aga ka madalaim maismaapunkt Surnumere kaldad, mis asuvad 393 m allpool merepinda. Aasias, eriti mandri troopilises lõuna- ja kaguosas, elab tuhandeid loomaliike. Ent inimesed, kes kütivad loomi nende karusnahkade pärast, on viinud paljud liigid väljasuremisohtu. Ohustatud liikide hulka kuuluvad hiidpanda, orangutang, tiiger ja lumeleopard. Aasias elab lind Kassikakk (Bubo bubo) on suurim kaklane. Kehapikkus on 6067 cm, tiibade siruulatus 160190 cm, kaal 24 kg
rahvuspargis Vilsandist läänes. 38)Kullipank on Vaika saarte hulka kuuluv saar Saare maakonnas Vilsandi rahvuspargis Vilsandist läänes. 39)Mustpank on Vaika saarte hulka kuuluv saar Saare maakonnas Vilsandi rahvuspargis Vilsandist läänes. 40)Nootamaa on Saare maakonda kuuluv Eesti läänepoolseim saar. Nootamaa asub Läänemeres 1 kilomeeter Loonalaiust edelas, Vilsandi rahvuspargi piires Lümanda valla territooriumil.Saarel asub Eesti läänepoolseim maismaapunkt. Saare pindala on 5,8 hektarit.Laguun on madal ning kinni kasvamas, sest sinna liigub pidevalt adru. Vanematel rannavallidel kasvab mage sõstar, kadakas, kibuvits ja pihlakas. Nootamaa on asustamata. Nootamaa ja selle ümbrus on loodusreservaat. 41)Vesiloo saar on saar Saare maakonnas Kihelkonna vallas Vilsandi rahvuspargis Vilsandi saarest põhja pool.Vesiloo taimestikus on palju magesõstraid ja nõgeseliike. Saar on madala vee puhul Vilsandilt Riimisääre kaudu ligipääsetav.
Looded kuni 0,5 m. Laht sai nime Otto von Kotzebue järgi, kes oli lahe avastanud ümbermaailmareisil olnud Vene laeva "Rjurik" komandör. Lahe rannikul on Kotzebue linn. Saared Gröönimaa on suur saar Põhja-Ameerika mandrist kirdes Põhja-Jäämere ja Atlandi ookeani vahel. Gröönimaa on maailma suurim saar, pindalalt on ta ligikaudu 50 korda suurem kui Eesti. Saare ulatus põhjast lõunasse on 2670 km. Põhjapoolseim punkt on maailma põhjapoolseim maismaapunkt Morris Jesupi neem 730 km kaugusel põhjapoolusest. Lõunapoolseim punkt on Farveli neem, mis paikneb ligikaudu Tallinna laiuskraadil. Saar moodustab põhiosa Gröönimaa omavalitsuslikust alast. Suurema osa Gröönimaast moodustab enam-vähem puutumatu loodus. Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit. Jäävaba ala on 410 449 km² (umbes 9 korda suurem kui Eesti). Gröönimaa kirdeosa hõlmab Põhja- ja Ida-Gröönimaa rahvuspark.
annaabi.ee 
