Näljahädade probleem on puhtalt poliitiline. Arenenumad riigid saaksid saata toitu, riideid, abivahendeid, aga ainus, mida nad saadavad on kondoomid et ikka maailma rahvastikku vähendada, mitte võitlemaks olematu HI-viiruse vastu. GMO-äris liiguvad ringi ülemääraselt suured summad. Mida odavam on toota, seda rohkem kasumit on võimalik kasseerida. GMO-tootjad on saanud suurepärase võimaluse tarbijatega manipuleerida. Näiteks toodetakse muudetud geneetikaga maisisorti, mis on immuunne teatud umbrohutõrje mürgile. Ning seda sama mürki toodab ainult sama tootja. Kasum on mitmekordne. Meditsiinist võib kõrvutada sama sisuga näite, et luuakse ravimeid, mille kõrvaltoimeid ravib ainult sama ettevõtte teine ravim. Biotehnoloogia firmad lubavad, et geneetiliselt muundatud kultuuride abil vähendatakse põllumajanduses kasutatavate mürkide kogust ja aidatakse põllumeestel kergema vaevaga saada rohkem saaki
vaid loomasöödana mõeldud "geneetiliselt putukamürgiga rikastatud" mais suunati tootjate poolt sujuvalt ka toiduainetetööstusesse. Tärklise ja fruktoosisiirupi näol on mais aga esindatud praktiliselt igas valmistoidus. Enamus GM-kultuure, mida Euroopas turustatakse, on mõeldud kas toiduks, söödaks või tööstuslikuks töötlemiseks. EL-i pinnal on praegu lubatud kasvatada ühte maisisorti (MON810) ning ühte kartulisorti (Amflora). On ebatõenäoline, et maisi MON810 soovitakse Eestis kasvatada, kuna meie kliima on maisile liiga külm ning seda kahjurit, mille vastu mais on tänu geenitehnoloogia kasutamisele vastupidavaks muudetud, Eestis ei esine. Amflora kartuli osas on taotlus meil samuti ebatõenäoline, kuna tegemist on kõrgendatud tärklisesisaldusega maisiga, mida kasvatatakse spetsiaalsete lepingute alusel tööstuslikuks tärklise töötlemiseks. Müügil on
2003. aasta alguses sooviti Eestis turustada GM-maisi MON 810 seemneid. Keskkonnaministeeriumi juures asuv geenitehnoloogia komisjon leidis maisi olevat ohutu 5 Geneetiliselt muundatud organismid nii inimestele kui ka keskkonnale. Turustusluba külmutati kuni Eesti ühinemiseni Euroopa Liiduga. Seda maisisorti tohib kasvatada EL-is ja nüüd pärast liitumist ka Eestis. 2.2. Arvamus: Ohtlik GMO-de keskkonnaohtlikkusele on tähelepanu pööranud suurem osa viimasel ajal ilmunud artiklitest. Kuna geenitehnoloogia viib taimedesse neile kasulikke geene, siis on kardetud, et GMO-dest võivad saada umbrohud, mis ohustavad põlde ning ka neid ümbritsevaid elupaiku. Kuid nagu ka eelnevalt õeldud, ei piisa paarist võõrgeenist, et anda looduses taimedele mingeid olulisi eeliseid
Valk, millega maisitaimi on transformeeritud, on CRY1A(b) delta-endotoksiini lühendatud vorm ja see kaitseb maisi nende kahjurite poolt söömise eest. See valk seostub putuka soole epiteeli retseptoritele ja kutsub esile pooride tekkimise, mis rikub rakkude osmootilise potentsiaali ning putukavastsed ei saa enam süüa ja surevad. Imetaja soolerakkudes puuduvad selle toksiini retseptorid ning vastav valk on imetajale kahjutu. Lisaks on BT11 maisisorti transformeeritud ka geeniga pat, mis annab tolerantsuse herbitsiidi glüfosinaatammooniumi suhtes. Glüfosinaatammoonium on fosfinotritsiinherbitsiidide (Basta®, Rely®, Liberty® jt.) aktiivne koostisosa. ). Fosfinotritsiini herbitsiidne aktiivsus põhineb glutamiinsüntetaasi inhibeerimisel, mille tulemusena koguneb taime letaalne annus ammooniumi. PAT ensüüm katalüüsib fosfinotritsiini atsetüleerimist ja elimineerib seega selle herbitsiidse aktiivsuse
annaabi.ee 
