Anneli Oidsalu 11 Kirjanduslik Orbiit (1929 1931) Esimene suur kirjanduspilti kujundav rühmitus pärast Tarapitale järgnenud vaheaega. Juhtivat osa etendasid kirjaniku Juhan Sütiste, Erni Hiir, August Jakobson, vanemaist kirjanikest Mait Metsanurk, Hugo Raudsepp. Anti välja ajalehte Kirjanduslik Orbiit, koguteos "Põhjakaar" (1931). Rühmituse programmiliseks märksõnaks sai elulähedus, kirjanduselt oodati "maisemat", "inimlikumat" ellusuhtumist, igapäevaelu kujutamist, astuti nooreestiliku uusromantismi vastu, rünnati Siurut, Tarapitat. Anneli Oidsalu 12 Kirjanduslik Orbiit (1929 1931) Nn elulähedusliikumine tekitas kirjanduselus palju vaidlusi, Tammsaare, Suits, Semper nõudsid kirjanduselt vaimsust ja kunstiväärtuslikkust. Juhan Sütiste (18991945),
Mõnikord olen ma ka põgusalt mõtisklenud, et sellised kasinuse ja harmoonia, rahu juttu ja intensiivset mitte vihkamist propageerivad inimesed, kas elavad äärmises vaesuses või on nad sellega suure raha kokku ajanud. Esimesed on minu jaoks tõeliselt õnnetud hinged - nad on leppinud selle kesise olukorraga ning neil puudub ambitsioon midagi paremaks muuta. Nad nagu peituks ,,oleme head" sildi taha, et nad ei peaks tulema välja oma headuse mugavustsoonist välja, et saada midagi maisemat ja rikkalikumat ja nad lepivad selle vaesusega. Ma ei väidagi, et nad pole õnnelikud, aga vahel on neid kurb väljast poolt nende kogukonda vaadata. Teine äärmus on need, kes on sellega rikkaks saanud. Nad propageerivad mitte vihkamist, teevad erinevaid eneseavastamise kursuseid, kirjutavad raamatuid, kuid samas on nad väljas ainult raha peal. Inimesed, peaksid leidma ise endas tasakaalu ehk siis olema tasakaalukat elust üle ehk ka armastama ennast piisavalt.
sõjajärgses atmosfääris domineerisid veel Sokratese, Platoni ning Aristotelese seisukohad, kuid tasapisi hakkas tekkima teatud lõhe filosoofia ning inimeste tegelike psühholoogiliste vajaduste vahele. Veidi pärast Aristotelese surma tungisid roomlased Kreeka territooriumile, muutes juba isegi ebastabiilse olukorra riigis veelgi ebakindlamaks. Sellisel võimuvõitluse perioodil pakkusid komplekssed ja abstraktsed filosoofia koolkonnad vähe lohutust; inimesed hakkasid filosoofias midagi maisemat otsima; nad tahtsid filosoofiat, mis käsitleks igapäevaelu probleeme. Peamine küsimus filosoofias ei olnud enam ,,mis on füüsilise, käegakatsutava reaalsuse olemus?" või ,,mida ning kuidas võivad inimesed mõista ning teada?", vaid pigem ,,kuidas on kõige parem elada?" või ,,mis on hea elu olemus või tuum?" või ,,mis on seda väärt, et sellesse uskuda?". Vastused nendele viimastele küsimustele peitusid järgnevalt tekkinud filosoofiliste koolkondade - skeptikute, küünikute,
,,Juudit". 1930. suur riigivanema auhind kõige väärtuslikumale teosele. 1934 Tõde&õigus kaks viimast osa; 1935 ,,Ümera jõel"; 1936 ,,Nimed marmortahvlil"; 1937 Vabadussõja- aineline värssromaan ,,Saatana vari" (Visnapuu); 1938 Raudsepa näidendid ja Gailiti ,,Karge meri"; 1939 ,,Põrgupõhja uus Vanapagan". 1932 autorikaitse ühing. Peamised suunad kirjanduses: teoreetilised vaidlused realismi üle, eluläheduslaste liikumine (Jakobson, Sütiste). Propageeritakse maisemat ja lihtsamat maailma suhtumist. Kirjutatud sõna peab elu teenima. Rünnatakse Noor-Eestiga seotud inimesi, minna äärmustesse. Romaani kui zanri õitseng (T&Õ, Gailit, Metsanurk, Roht, Luts, psühhol realism Semperi ,,Armukadedus"). Palju reisikirju, tõlkekirjanduses ilmub Maupassant, Falubert, Dostojevski, Zola. Osadel kirjanikel perioodiline toetus kulka poolt. 1937 ajakiri ,,Varamu", ilukirjandus ja kujutav kunst. Raamatuaasta 1935-36 (400 a eesti raamatut)
annaabi.ee 
