Nagu Kaubamaja ise enda kohta koduleheküljel väidab, on nende eesmärgiks lisada inimeste ellu värvi ja rõõmu. Nende väärtuse loomiseks ning selleks, et kliendid saaksid tunda ennast võimalikult mugavalt, on neil üldine hinnatase kõrgem kui teistes samalaadseid tooteid/teenuseid pakkuvates ettevõtetes. Toidumaailma põhiklientuuri moodustavadki Kaubamajja poodelma tulnud inimesed, kelle ostujõud on üldiselt kõrgem, mis lubab neil hea asukoha ning mainekuse eest rohkem maksta. Kuigi on teada, et Selver ning Kaubamaja Toidumaailm kuuluvad samasse ketti (Selver on AS Tallinna Kaubamaja tütarette), tunduvad hinnakujunduspõhimõtted olevat piisavalt erinevad. Selver peab enda põhiliseks missiooniks luua ja hoida kliendisuhteid. Sellise missiooni juures pole aga võimalik küsida kliendi käest maksimaalset võimalikku hinda, vaid tuleb kehtestada hinnatase, mis oleks vastuvõetav enamvähem kõigile tarbijatele.
alusel nõuda. 2. Kuidas võib liigitada ettevõtteid vastavalt oma suhtumisele (lähenemisele) sotsiaalsesse kohustusse? 1) fundamentaalne lähenemine, mille puhul ettevõte leiab, et tal pole ühiskonna ees rohkem kohustusi kui õigusjärgsed ja majanduslikud. Fundamentalismi avaramaks vormiks võib nimetada isiklikku huvitatust sotsiaalsest vastutusest. ettevõte leiab, et vahetevahel on siiski mõistlik võtta endale mõningaid lisakohustusi, kui sellest tulenev mainekuse tõus tõotab ettevõttele ka ainelist kasu. 2) huvilisi arvestav lähenemine ettevõte püüab teadlikult ja süstemaatiliselt juhtimis- ja moraalipoliitikas taotleda kõigi oma huviliste rahulolu ja võtab endale selles suhtes seaduslikest laiemaid kohustusi. Selline lähenemine on saanud Skandinaavia nn industriaal- demokraatia nurgakiviks. 3) hea karjase lähenemine ettevõte mitte ainult ei taotle huviliste rahulolu, vaid püüab oma tegevusega oma mõjupiirkonnale ka eeskujuks olla
Vastavalt suhtumisele sotsiaalsesse kohustusse õib ettevõtteid liigitada ligikaudu kolme suurde rühma: · Fundamentaalne lähenemine, mille puhul ettevõte leiab, et tal ei ole ühiskonna ees rohkem kohustusi kui õigusjärgsed ja majanduslikud. Fundamentalismi avaramaks vormiks võib nimetada isiklikku huvitatust sotsiaalsest vastutusest siin leiab ettevõte, et vahete-vahel on siiski mõistlik võtta endale mõningaid lisakohustusi, kui sellest tuleneb mainekuse tõus tõotab ettevõttele ka ainelist kasu. · Huvilisi arvestav lähenemine, kus ettevõtte teadlikult ja süstemaatiliselt püüab oma juhtimis- ja moraalipoliitikas taotleda kõigi oma huviliste rahulolu ja võtab endale selles suhtes seaduslikest laiemaid kohustusi. · ,,Hea karjase" lähenemine, kus ettevõte mitte ainult ei taotle huviliste rahulolu, vaid püüab oma tegevusega oma mõjupiirkonnale ka eeskujuks olla. 3
Vastavalt suhtumisele sotsiaalsesse kohustusse õib ettevõtteid liigitada ligikaudu kolme suurde rühma: Fundamentaalne lähenemine, mille puhul ettevõte leiab, et tal ei ole ühiskonna ees rohkem kohustusi kui õigusjärgsed ja majanduslikud. Fundamentalismi avaramaks vormiks võib nimetada isiklikku huvitatust sotsiaalsest vastutusest siin leiab ettevõte, et vahete-vahel on siiski mõistlik võtta endale mõningaid lisakohustusi, kui sellest tuleneb mainekuse tõus tõotab ettevõttele ka ainelist kasu. Huvilisi arvestav lähenemine, kus ettevõtte teadlikult ja süstemaatiliselt püüab oma juhtimis- ja moraalipoliitikas taotleda kõigi oma huviliste rahulolu ja võtab endale selles suhtes seaduslikest laiemaid kohustusi. ,,Hea karjase" lähenemine, kus ettevõte mitte ainult ei taotle huviliste rahulolu, vaid püüab oma tegevusega oma mõjupiirkonnale ka eeskujuks olla. 3
Vastavalt suhtumisele sotsiaalsesse kohustusse õib ettevõtteid liigitada ligikaudu kolme suurde rühma: Fundamentaalne lähenemine, mille puhul ettevõte leiab, et tal ei ole ühiskonna ees rohkem kohustusi kui õigusjärgsed ja majanduslikud. Fundamentalismi avaramaks vormiks võib nimetada isiklikku huvitatust sotsiaalsest vastutusest siin leiab ettevõte, et vahete-vahel on siiski mõistlik võtta endale mõningaid lisakohustusi, kui sellest tuleneb mainekuse tõus tõotab ettevõttele ka ainelist kasu. Huvilisi arvestav lähenemine, kus ettevõtte teadlikult ja süstemaatiliselt püüab oma juhtimis- ja moraalipoliitikas taotleda kõigi oma huviliste rahulolu ja võtab endale selles suhtes seaduslikest laiemaid kohustusi. ,,Hea karjase" lähenemine, kus ettevõte mitte ainult ei taotle huviliste rahulolu, vaid püüab oma tegevusega oma mõjupiirkonnale ka eeskujuks olla. 3
(vältida pahatahtlikust tulenevat pankrotti) selle täitmist saab ühiskond ettevõttelt nõuda 2. Kuidas võib liigitada ettevõtteid vastavalt oma suhtumisele (lähenemisele) sotsiaalsesse kohustusse? ® Fundamentaalne - Legaalne ja majanduslik kohustus Leiab, et peab austama seadusi ja maksimeerima kasumit. Ettevõte leaib, et on mõnikord mõistlik võtta endale mõningaid lisakohustusi, kui sellest tulenev mainekuse tõus tõotab ettevõttele ka ainelist kasu. ® Huvilisi arvestav lähenemine ettevõte püüab kõigi huviliste huve rahuldada ja võtab endale seaduslikest laiemaid kohustusi (keskkonnahuvid) ® "Hea karjase" lähenemine - Kõigi huviliste rahulolu + näidata ise eeskuju Kveekerid -19 saj, põgenesid Taanist USA-sse, leidsid vastavalt usule, kuidas peavad ettevõtted käituma 3. Kas ühiskond saab ettevõtet kohustada koostama eetikakoodeksit?
x Sümboolne näiteks imidzi tõstmine (nt riietumisstiil) x Afektiivne toote kasutamise emotsionaalne tagasiside, mida annab konkreetse toote kasutamine tarbijale. Samas võib afektiivne tuleneda ka toote sümboolsest või instrumentaalsest omadusest Tarbija rahulolu elemendid: x tagasiside x fookus x aeg Mida annab kõrge tarbija rahulolu? x Lojaalsuse suurenemine ettevõtte suhtes x Ettevõtte mainekuse kasv x Tarbijate vähenev hinnaelastsus x Tööjõu tootlikkuse kasv x Madalamad ettevõtte kulud tulevikus x Ettevõtte kasumi suurenemine x Tarbijate kaebuste oluline vähenemine x Rahulolevad kliendid toovad ise kliente x Tarbija rahulolu suurendab innovatsiooni Hea äri kuldreeglid: x Klient on minu äri jaoks kõige tähtsam inimene x Klient ei ole meist sõltuv, ettevõte sõltub kliendist x Klient ei sega meie tööd, ta on meie töö eesmärk