Kõige olulisem on maimikule julgustamine. Kui kõndimine on selgeks saanud, kuid ei olda veel väga kindlad jalgadel tuleb tihti ette kukkumisi või ebaõnnestumisi. Sellisel juhul on julgustamine väga tähtis, et laps ei jätaks katki proovimist. Näiteks kui laps trepist ronib on hea, kui ema või isa on juures, käed abivalmilt ette sirutatud. See tekitab lapsele turvatunde ning see soodustab edasi proovimist. Jätkuvalt tuleks kiita õnnestumiste korral. Maimikud armastavad väga erinevaid liikumismänge. Näiteks meeldis mu noorimale vennale kui ka noorimale õele tagaajamis mäng, kus nad jooksid ümber laua ja ma püüdsin neid kätte saada. Alati oli maja selle mängu ajal naeru ja kilkeid täis. Lähenedes teisele eluaastale oleks hea, kui vanemad mõtleksid välja erinevaid liikumismänge. Näiteks nukuvankriga toas ringijalutamine või kasvõi vanematele järgnemine igapäevastes toimetustes. Lastele väga meeldib näidata, kui millegagi
õpisituatsioonis mõjutavad nii, et on probleemid. Nt maimikueas lapsed mängima mängu. Määrasid nende laste kiindumusstiili võõras situatsioonis. Enne määrati, siis pandi erinevad vabasituatsioonis mängu mängima ja selle tulemused näitusid: turvaliselt kiindunud, kui kaks omavahel, siis ei ilmunud ühelgi juhul kiusamist. Kui ebaturvalise kiindumusstiiliga maimikud mängisid, siis kaldusid kiusajad olema tõrjuva kiindumusstiiliga, ohver ambivalentse stiiliga. John Bowlby Varajases eas tekkinud lähisuhete kvaliteeti ema ja imiku vahel,kusjuures seda seost tuleb müista kui interaktsiooni. Koostöö võimalik, kui sama eesmärk. Kiindumus saab olla turvaline või ebaturvaline. Varajases eas. Kiindumise kvaliteet väljendub pärast kuuendat elukuud. Turvaliselt kiindunud järgnevad objektile, otsivad lähedust
" · Tõmba kinnas kätte ja ütle: "Oi, kui pehme kinnas!" · Julgusta last mõnda riietuseset valima. Aita teda sõnadega, kui tal neid napib. · Peagi hakkab vestlus sujuma ja kõne voolama. UURINGUTE ANDMETEL sõltub kaheaastase lapse sõnavara suurus suuresti sellest, kui palju täiskasvanud temaga räägivad. 20.elukuul teab jutuka ema laps keskmiselt 131 sõna rohkem kui sõnakehva ema laps. Teise eluaasta täitudes on see vahe suurenenud 295 sõnani. Maimikud armastavad riietumismängu. Erinevate riietumisvõimaluste üle vesteldes arendad lapse kõneoskust ja suurendad tema sõnavara. RÄÄGIME LOOMADEGA · Vali pehme mänguloom, millega lapsele meeldib tegeleda. · Vestle mänguasjaga. Sina: "Ma sõin su küpsise ära." Mänguloom: "Aitäh, et ütlesid." Sina: "Kas ma toon sulle uue?" Mänguloom: "Jah, palun." (Sööge mängult küpsist.) Sina: "Hakkame riietumismängu mängima."
hooldaja toetusel. Kasvamaks empaatiliseks lapseks vajab laps täiskasvanute malli või sõpraderühma, kus saab harjutada vastastikuse suhtlemise oskusi. Kooliealise kasvav empaatiavõime otsib väljendusteid. Laps tahab omada lemmikloomi. Ta hooldab meelsasti hobust, kanu, kassi, kuldkala, kukke või naabri koera. Kooliealine on ka innukas väikelaste hoidja. Teda huvitavad imikud ja maimikud, kes äratavad kaasaelamise rõõmu. 181 910 aastane koolilaps oskab teist hoida. Ta soostub loobuma oma vajadustest ja püüdlustest väikelapse heaks teisiti kui mänguealine sõprade jaoks. Kui annad 4 aastasele ülesandeks hoida 2 aastast, on tulemuseks tavaliselt erimeelsus, sest mõlemad on enesekesksed, oma
annaabi.ee 
