b) Kolmes oleluskeskkonnas elavate organismide rühm. – nümfeiidid, c) Ujuvad loomad. – nekton, d) Põhjaelustik, kes elavad kahes oleluskeskkonnas korraga. – bentos 4. Sobita mõiste kirjeldusega. a) Sellise eluvormiga taimede osatähtsus on kõige suurem segametsas. - hemikrüptofüüt, b) Toitainete omastamine seene vahendusel. – mükotrofism, c) Putukas, kes külastab paljude taimeliikide õisi. – polütroopne, d) Osaline nugimine, nagu nt mailaselistel, härgheintel ja robirohtudel. – poolparasitism, e) Taim, kes elab ebasoodsa perioodi üle ainult seemnetena. – terofüüt, f) Biotsönoosi kogu suhetesüsteem. – konneks, g) Organismide rühmitus biotsönoosis, mis on seotud oma elutegevuses teatud autotroofse taimega kui energiaallikaga. – konsortsium, h) Puu/põõsas kõrgusega 2-8 m. – mikrofanerofüüt 5. Kas väide on õige või väär? "Taimekoosluse kirjeldamise üks meetod on
Kõdra pikkus ületab selle laiust vähemalt 3 korda. Nt põldsinep. Kõdrake: kahepesaline pikuti pooleks avanev vili, mille pikkus ja laius on enam-vähem samasugune. Nt kuukress. Kaun: piklik kuiv ühepesaline vili, milles seemned kinnituvad vilja kahe poolme servadele. Kaun esineb liblikõielistel (nt mets-seahernel). Kupar: hulgaseemneline kuivvili, mille seemned võivad asuda ühes või mitmes pesas. Kupar avaneb `kaanega'. Esineb mailaselistel, magunalistel ja nelgiliste sugukonna liikidel. Karp: ·Sulgviljad Pähklike: õistaimede kuivvili, mille viljasein on nahkjas või puitunud, kusjuures viljasein ei ole seemnega kokku kasvanud. On arenenud ühest viljalehest moodustunud sigimikust. Esineb nt pärnal. Pähkel: õistaimede kuivvili, mille viljasein on nahkjas või puitunud, viljasein ei ole seemnega kokku kasvanud. On arenenud mitmest viljalehest moodustunud sigimikust. Esineb nt harilikul sarapuul.
Kõdra pikkus ületab selle laiust vähemalt 3 korda. Nt põldsinep. Kõdrake: kahepesaline pikuti pooleks avanev vili, mille pikkus ja laius on enam-vähem samasugune. Nt kuukress. Kaun: piklik kuiv ühepesaline vili, milles seemned kinnituvad vilja kahe poolme servadele. Kaun esineb liblikõielistel (nt mets-seahernel). Kupar: hulgaseemneline kuivvili, mille seemned võivad asuda ühes või mitmes pesas. Kupar avaneb `kaanega'. Esineb mailaselistel, magunalistel ja nelgiliste sugukonna liikidel. Karp: · Sulgviljad Pähklike: õistaimede kuivvili, mille viljasein on nahkjas või puitunud, kusjuures viljasein ei ole seemnega kokku kasvanud. On arenenud ühest viljalehest moodustunud sigimikust. Esineb nt pärnal. Pähkel: õistaimede kuivvili, mille viljasein on nahkjas või puitunud, viljasein ei ole seemnega kokku kasvanud. On arenenud mitmest viljalehest moodustunud sigimikust
Kõdra pikkus ületab selle laiust vähemalt 3 korda. Nt põldsinep. Kõdrake: kahepesaline pikuti pooleks avanev vili, mille pikkus ja laius on enam-vähem samasugune. Nt kuukress. Kaun: piklik kuiv ühepesaline vili, milles seemned kinnituvad vilja kahe poolme servadele. Kaun esineb liblikõielistel (nt mets-seahernel). Kupar: hulgaseemneline kuivvili, mille seemned võivad asuda ühes või mitmes pesas. Kupar avaneb ‘kaanega’. Esineb mailaselistel, magunalistel ja nelgiliste sugukonna liikidel. Karp: Sulgviljad Pähklike: õistaimede kuivvili, mille viljasein on nahkjas või puitunud, kusjuures viljasein ei ole seemnega kokku kasvanud. On arenenud ühest viljalehest moodustunud sigimikust. Esineb nt pärnal. Pähkel: õistaimede kuivvili, mille viljasein on nahkjas või puitunud, viljasein ei ole seemnega kokku kasvanud. On arenenud mitmest viljalehest moodustunud sigimikust
osadesse. Laskuv vool - lehtedes fotosünteesil valmistatud toitainete liikumine juurtesse ja teistesse taimeosadesse; ained liiguvad vesilahusena 3. Õie ehitus, õisikute levinud tüübid: kobar- pika peatelje ja lühikeste õieraagudega püstine või rippuv õisik. Raolised õied kinnituvad peateljele kas spiraalselt, vastakalt või ühekülgselt. Õied puhkevad õisiku aluselt tipu poole. Kobar esineb roosõielistel, ristõielistel, mailaselistel, käpalistel ja mitmetes teistes sugukondades. nutt - õisik, mille laienenud õiepõhjale kinnituvad õieraotud või väga väikese õieraoga õied. Nuti alusel asuvaid kõrglehti nimetatakse üldkatiseks. Nutt esineb liblikõielistel, uniohakalistel, sarikalistel jt. korvõisik- õisik, mille laienenud lamedale või kumerale põhjale on tihedalt kinnitunud raotud keel- ja putkõied või ainult ühed neist. Õisiku serval asuvaid õisi (enamasti keelõisi) nimetatakse äärisõiteks
annaabi.ee 
