LUUA METSANDUSKOOL Maastikuehitus Sessioonõpe HALJASTUSES KASVATAVATE TAKSONITE MÄÄRAMINE SUGUKONDADES MAILASELISED JA KUSLAPUULISED Iseseisev töö õppeaines botaanika KOOSTAS: Kadi Treial JUHENDAS: Evelin Saarva Luua 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Antud töö eesmärk on tutvustada mailaseliste ja kuslapuuliste sugukondadesse kuuluvaid haljastusväärtust omavaid perekondi ja nende liike. Vastused püüan saada jägnevatele küsimustele: Kui paljud perekonnad ja liigid nendest sugukondadest omavad haljastusväärtust? Milliseid perekondi ja liike neist saab Eestis kasvatada? Millised on selle perekonna või liigi määramistunnused? Kus antud liik kasvab? Milliste liikidega peenras kokku sobib? Milliseid kasvutingimusi vajab? Kuidas paljundada?
Infrapunane kiirgus on väga oluline kõigusoojaste loomadele roomajad. Ultraviolettkiirgus on suures koguses kõigile organismidele kahjulik Madalsoo õhuniiskus on suur. Sootaimede kasvu pidurdab vee vähene liikuvus ja õhuvaegus. Vesine pinnas on hapnikuvaeguses. Madalsoo on üldjuhul happeline. Kitsa ökoamplituudiga liik on Saaremaa robirohi. See on Saaremaa lääne- ja loodeosas kasvav üheaastane, ühekojaline rohttaim, kõrgus 20-50 cm. Saaremaa robirohi kuulub mailaseliste sugukonda, robirohu perekonda. Saaremaa robirohi on poolparasiit - ta juurestik on vähearenenud, kuid juurtel on haustorid, mille abil taim kinnitub teiste taimede juurtele ja ammutab neist toitaineid. Kasvab allikasoodel ja päris- ja puisniitudel. Saaremaa robirohi on ainuke taim, mis kasvab ainult Eestis. Laia ökoamplituudiga liigiks võiks pidada tarna. Tarn on lõikheinaliste sugukonna liigirikkaim perekond. Perekonda kuuluvate liikide arvuks on pakutud 11002000. Eestis on
looduslikku mitmekesisust ning säilitada võimalikult paljude taimeliikide seemnevarusid, tagades liikide säilimise näiteks looduskatastroofide, sõdade ja taimehaiguste korral. Seemnepank avati ametlikult 26. veebruaril 2008. Igikeltsa sisse kaljusse on raiutud kolm säilituskambrit, kus hoitakse temperatuuri −18°C. Ümbritseva igikeltsa temperatuur on −3...−4°C. Sagedamaid rohttaimi (nimetused) pärandkooslustel kõrreliste, lõikheinaliste, korvõieliste ja mailaseliste sugukonnast. Kõrrelised - punane aruhein, lamba-aruhein, lubikas, keskmine värihein, harilik kastehein, pilliroog, randaster, liiv-vareskaer, harilik kastekaer, rand-orashein, luht- kastevars, sookastik. Lõikheinalised - tarnad, ahtalehine villpea. Korvõielised - kassikäpp, pajuvaak, harilik soolikarohi, varretu ohakas, Mailaselised - kassisaba, pikalehine mailane, suur robirohi.
keerdus õiepungas) Sug. Rubiaceae madaralised o 10000 liiki, suuruselt 4 kohal (1.Asteraceae, 2.Orchidaceae, 3. Fabaceae) Coffea arabica - Araabia kohvipuu Kaffa Etioopia provints. Coffea canephora Kongo kohvipuu (robusta kohv) Aafrikast Galium verum - hobumadar Selts Lamiales iminõgeselaadsed tavaliselt vastakud lehed, kuid on palju erandeid nagu näiteks väga varieeruv mailaseliste (Scrophulariaceae) sugukond. Õied on sageli sügomorfsed, (monosümmeetriline, bilateraalne) tavaliselt mitmesugused kahehuulelised Sug. Lamiaceae huulõielised o rohtsed või puitunud, aromaatsed tänu näärmekarvades olevatele eeterlikele õlidele, vars neljakandiline Lehed: vastakud, enamasti lihtsad Õied: enamasti näivalt männastena sõlmekohtades või ebasarikjates (tsümoossed) õisikutes
muutunud ja perekond mailased on viidud sugukonda teelehelised, seega muudeti ka sugukonna eestikeelset nime Praeguses käsitluses kuulub sugukonda 2000 liiki, kogu maailmas, enim Aafrikas - Rohttaimed, põõsad, puud - Vahelduvad või vastakud lihtlehed - Õied viietised või neljatised, kroon ja tupp liitlehised - Sigimik kahest viljalehest kokku kasvanud - Vili: paljuseemneline kupar või luuvili Kaks suurt rühma perekondi, mis varem Scrophulariaceae (mailaseliste) hulka kuulusid, on nüüd klassifitseeritud teisiti: -- õied selgelt kahehuulelised ja kannusega - lõvilõug, sõrmkübar, peekerlill ja mailane – sugukonda teelehelised PLANTAGINACEAE -- parasiitsed ja poolparasiitsed perekonnad – robirohi, kuuskjalg, nõiarohi ja kastileeja – sugukonda soomukalised OROBANCHACEAE Sugukond teelehelised - Plantaginaceae Sugukond soomukalised Orobanchaceae Suur robirohi - Rhinanthus major Selts maavitsalaadsed - Solanales
annaabi.ee 
