Kes on ennast leidnud. Inimene peab olema tugev. Otsingud tõelise enda järele on põnevad, kuid närve kuluks seejuures palju vähem, kui saaksid selle otsingul püsida nn ,,rahualas". Kui sul on pere ja sõbrad, kes võimaldavad ja kannatavad välja raske otsingute aja. Nende toetus eneseleidmisel ning press enesekaotamisel on tihti määravad. Öeldakse, kes on sinu sõbrad, oled ka sina ise. Paljud noored peavad üksinda hakkama saama. Koolis saad kolki, õpetaja laiutab käsi, direktor maigutab suud ja kodused käratavad su peale, et ise oled kõiges süüdi ja vaata kuidas hakkama saad. Nad hakkavad siis jooma ja mured õpivad paraku ujuma ja väga hästi ujuma. Kui sellise noore tõekspidamised iseenda väärtusetusest kinnistuvad, siis on väga raske neid muuta. Selleks on vaja positiivset autoriteeti või väga lähedast inimest, kelle tõekspidamisi endale ligi lastakse. Teine võimalus on otsingud iseendas. On hakanud ilmuma palju erinevaid eneseabi ja psühholoogia
pühäpäivi: laisal kõrd kõtt haige, päiv pää haige", ,,Hooletu on hullem kui laisk: laisk teeb natuke, aga teeb valmis, hooletu jätab puhas poolele." Õpetussõnades esineb laiskuse teema juures ka midagi refrääni taolist: 6:10-11 on identne 24:33-34 ja 22:13 sarnaneb 26:13-le. Sealjuures tundub mulle 6 ja 24 peatüki karmikõlaline ,,refrään" hüperboolsena ja seeläbi poeetilisena. Eesti vanasõnad muudab aga luuleliseks riimide kasutamine: ,,Laisk alles haigutab, usin juba maigutab", ,,Päev lükkab ööle, laisad lähevad tööle". Vanasõnades esineb palju eitusi, mis on võrreldes Õpetussõnadega jällegi eriomane: ,,Ega laisku ei külvetä ega küntä, nemä kasvava esi", ,,Ega töö konti riku", ,,Ega kass jõkke lähä". Eriti põnevad on sisulised erinevused ja sarnasused. Õpetussõnades korratakse mitmel korral mõtet, et ,,Laiskus langetab sügavasse unne ja hooletu hing näeb nälga," (Õp 19:15, sama mõte ka Õp 6:9-11, 24:33-34 ja 26:14). Nii
Piibeleht ning tema ei olegi ,,Pisuhänna" tõeline autor. (Kõik jäävad tema peale vahtima; väike vaheaeg.) Sander tunnistab kõik üles. Naine muutub peale igat Sanderi lauset järjest vastikumakas ning lõpuks on jälle selline nagu loo alguses. Vestman krutib asja huvitavaks. (Pikk ja põnev vaikus.) Vestman arvab, et ta oleks hull, kui ta Piibelehel minema laeks kõndida ning ta tahab endist viisi teda oma tütrele meheks. (Teiste tegelaste tumm juhmus; Sander laua taga maigutab abitult suud.) Vestman lubab ,,Pisuhänna" läbi lugeda. Sander pobiseb hädiselt midagi, mille peale Matilde vihaselt kätt tõstes tema peale nähvab. Matilde palub ainult, et Piibeleht ega keegi teine sellest külarahvale ei räägiks, et ,,Pisuhänna" tõeline autor on Piibeleht, kuna sel juhul oleks tema maine hukas. Samuti tahab ta ka, et Piibeleht midagi veel kirjutaks, et Sander ning tema ise saaksid kuulsuses edasi elada. Piibeleht on nõus
· Kuulatage teisi lähiümbruskonna hääli, näiteks auto, mootorratta või rongi häält. · omake mööbliesemete tagant ja alt läbi ning põigake ka teistesse tubadesse. LOOMADE KÕNE · Näita lapsele koera pilti. Ütle, mis häält koer teeb. · Järgmisena näita kassi pilti ja ütle, kuidas kass teeb. · Nüüd näita kala pilti, kuid hääle tegemise asemel näita, kuidas kala suud maigutab. · Loe lapsele ette järgmine salm: "Mida ütleb koerake? "Auh, auh, auh." Mida ütleb kiisuke? "Mäu, mäu, mäu." Aga kuidas kala teeb? Kalake teeb nii." (Maiguta kala moodi suud.) · Järgmine kord alusta juba tuttavate loomadega, lisades neile uusi loomi ja hääli. Enne salmi lugemist vaadake pilte. · Lõpeta mäng alati kalaga. Mängu tuttav lõpp tekitab lapses turvatunde. RIIETUMISMÄNG
aistinguliste ärritajatega - värvid, muusika, keel, looduslikud ja mehaanilised hääled, puudutus, lõhn, maitse. 40 See mäng võimaldab lapsel tutvuda looduse häältega. LOOMADE KÕNE · Näita lapsele koera pilti. Ütle, mis häält koer teeb. · Järgmisena näita kassi pilti ja ütle, kuidas kass teeb. · Nüüd näita kala pilti, kuid hääle tegemise asemel näita, kuidas kala suud maigutab. · Loe lapsele ette järgmine salm: "Mida ütleb koerake? "Auh, auh, auh." Mida ütleb kiisuke? "Mäu, mäu, mäu." Aga kuidas kala teeb? Kalake teeb nii." (Maiguta kala moodi suud.) · Järgmine kord alusta juba tuttavate loomadega, lisades neile uusi loomi ja hääli. Enne salmi lugemist vaadake pilte. · Lõpeta mäng alati kalaga. Mängu tuttav lõpp tekitab lapses turvatunde. UURINGUTE ANDMETEL
annaabi.ee 
