tõkestamiseks. Mullbetoon. Mullbetooni jagunemised Mullbetoon jaguneb veel vaht -ja gaas betooniks. Vahtbetoon: Vahtbetoon on poorne kergbetoon, mis valmistatakse spetsiaalsete lisaainete, tsemendi, liiva ja vee segamisel. Vahtbetooni valmistatakse mahumassiga 800- 1600kg/m³. Kui on vaja valada kaldpindadega konstruktsioone, on soovitav kasutada vahtbetooni mahumassiga >1500kg/m³. Madalate mahumasside puhul on segu peaaegu isetasanduv ja kõrgematel veidi jäigem, võimaldades anda pindadele vajalikku tasasust ja kaldeid. Vahtbetooni omadused ja eelised: · hea töödeldavus, kerge paigaldada · kergesti pumbatav üldkasutatavate betoonipumpadega · tulekindlam kui tavabetoon · paremate soojus- ja heliisolatsiooni omadustega kui tavabetoon · sarnaneb isetasanduvale betoonile · Võimalik om valada õhukesi katendeid (paksus al.1cm)
7) Vt Pinnased koosnevad suhteliselt vähestest mineraalidest - kvartsist ja nn savimineraalidest. Nende mineraalide mahumass ei erine väga oluliselt. Kvartsil on see 2660-2670 kg/m3, savimineraalidel mõnevõrra suurem - 2700-2850 kg/m3. Seetõttu saab osakeste mahumassi sageli piisava täpsusega leida ilma otsese katselise määranguta eeldusel, et pinnaseliik on teada. Keskmised osakeste mahumasside väärtused on esitatud tabelis 2.5. Juhul kui pinnases leidub teisi mineraale või orgaanilist ainet, tuleb osakeste mahumass määrata katseliselt. Selleks puistatakse uuritava pinnase proov peene kaelaga 21 Tabel 2.5 Pinnase terade mahumassi keskmised suurused Pinnase liik Mahumass kg/m3 Liiv 2670 Savimöll 2700
Mida kohevas olekus, emin-pinnase e max-lt tihedas olekus (määratakse kuiva pinnaseosakesed hõljuvad ebavesiliiv: peeneteralisem on skelett, seda suurem on vee mõju pinnase omadustele. pinnase vibreerimise ja tampimisega kindla mahuga silindris kui selle kaal '= -u=h-h1w=0. ehk ikr=h1/h=´/w=(-w)/ w, mida nim kriitiliseks 1.2.2 Pinnaseosakeste suurus ja kuju Väga erinev kividest (O 10-neid cm- enam ei suurene. Id mahumasside kaudu: Id=max/*(-min)/ max-min). gradiendiks. See sõltub ainult pinnase mahukaalust. Tõusva veevoolu puhul eid kuni kolloidosakesteni suurus alla 0,001 mm)Pinnaseosakesed: kruusa, liiva, Tihendamisel õhkkuivana on võimalik saavutada liiva max tihedus. Tihedus on võib ,,vesiliivaks" muutuda igasuguse terajämedusega liiv- või kruuspinnas, mölli ja saue terad
7) Vt Pinnased koosnevad suhteliselt vähestest mineraalidest - kvartsist ja nn savimineraalidest. Nende mineraalide mahumass ei erine väga oluliselt. Kvartsil on see 2660-2670 kg/m3, savimineraalidel mõnevõrra suurem - 2700-2850 kg/m3. Seetõttu saab osakeste mahumassi sageli piisava täpsusega leida ilma otsese katselise määranguta eeldusel, et pinnaseliik on teada. Keskmised osakeste mahumasside väärtused on esitatud tabelis 2.5. Tabel 2.5 Pinnase terade mahumassi keskmised suurused Pinnase liik Mahumass kg/m3 Liiv 2670 Savimöll 2700 Möllsavi 2720 Savi 2750
annaabi.ee 
