250x 300mm konditsioneeritud tingimustes (50% õhuniiskuse ja temperatuuriga 23 C. See tähendab ,et niiskuse ja temperatuuril kaal muutub paberil.)analüüsi kaalu abil. Paksus paberilehe paksus mikronites. Paberi lehe paksust mõõdetakse mikronites. Laboratoorne mõõtmine toimub 100 kPa staatilise rõhu all 200 mm2 suurusel pinnal. Paberi paksust kiiremal viisil trükinduses mõõdetakse mikromeetriga paberipoognal paarist erinevast kohast. Mahulisus (BULK) - gramm kaalu ja paksuse jagatis. Bulk tähendab et 1,0 bulk mahub 1000kg 1 kuupmeetrisse. Mida suurem on bulk väärtus ,seda mahulisem on paber. Kaetud paberid on suurema mahulisemad kui katmata paberid.Nt kui raamat on tehtud katmata paberist siis see tuleks poole paksem kui gloss paberist tehtud raamat. Valgesus ISO ja CIE Valgesus on protsentuaalne mõõt, mis näitab, kui palju valgust peegeldub paberipinnalt tagasi. Mõõdetakse kahel erineval meetodil ISO ja CIE valgesus
a) trükimasina tehnilistest parameetritest . 1)Plaadi mõõt 2)Paberi suurus 3)Toote formaat 4)Montaaziskeem kujutiste paigutused plaadil, sõltuvalt järeltöötluse vajadustest 5)Montaazile vajalikud märgid 6)Minimaalne ja maksimaalne paberi suurus. b) paberi ja toote parameetritest? Paberite tehnilised näitajad: 1. Valgesus 2. Pinnasiledus ja pinnakaredus 3. Läbipaistmatus 4. Paberi grammkaal e. Pinnakaal 5. Paksus 6. Erikaal e. Mahulisus Ajalehepaber 95-115 LPI = 190-230 DPI Ajakirjapaber 130 LPI = 260 DPI Katmata poognaofsetpaber 135-150 LPI = 270-300 DPI Kaetud poognaofsetpaber 150-175 LPI = 300-350 DPI Mitmekordselt kaetud paber (valupaber) 200 LPI = 400 DPI 4. Poognamontaazi programmi ülesehitus, milliseid peamisi parameetreid seadistatakse programmis? Poognamontaazi tehakse tänapäeval spetsiaalsete programmide abil. Tuntumad on: Signastation (Heidelberg), Preps (Kodak)
Läbipaistmatus on omadus, mis avaldab otsest mõju trüki tulemusele. 4. Paberi grammkaal e. pinnakaal (pinnamass)- paberi pinnakaal on mõõt, mis näitab mitu grammi kaalub paber 1x1m=1m2. Näiteks 80 grammiline paber tähendab seda, üks paberileht, suurusega 1 ruutmeeter, kaalub 80 grammi. 5. Paksus - paberi paksust mõõdetakse mikromeetrites ( m ) = tuhandikes millimeetrites. 6. Erikaal e. mahulisus - paberi erikaal on mõõt, mis näitab paberi poorsust või mahulisust. 23. Loetlege ja iseloomustage erinevaid paberi liike Jõupaber (kraft paper, UG-paper) Tugev paber suurte koguste pakkimiseks, pinnamassiga 70-180 g/m2. Talub hästi lööke, on nii pleegitatud kui pleegitamata jõupaberit. Toiduainete pakkimisel kasutatakse peamiselt pleegitatud jõupaberit piima- ja lõssipulbri või riisi pakkimiseks. Rasvakindlad paberid
kontrollsalgu kohal. Juukselõikuse kujundlik joon - näitab juukselõikuse kujundlikku vormi, mis tekib juuste ülestõstmisel risti peakujuga (900 ). Juukselõikuse vorm - on lõikuse üldkuju, mis kasutab ära juuste loomuliku kasvusuuna ja moodustab ka sobivuse efekti ümber näo. Projetsioon - juuksesalgu tõstenurk konkreetse juukselõikuse puhul. Tekstuur - juuste langus ja hoiak. Struktuur - juuste vastav seisund.vaatleme kolmemõtmelisena - laius, mahulisus, pikkus. Juuste lõikamise protsess koosneb meetoditest ja tehnikatest. Eristatakse kahte juukselõikusmeetodit - sassoonmeetod: Sassoonmeetod - märgade juuste lõikamine kääridega juuksekarva suhtes risti, annab tulemuseks tömbi juukseotsa. Juuksesalgu lõikamine toimub sõrmede pealt või peo seest. L õ i k u s s õ r m e d e p e a lt p o o lt L õ i k u s s õ r m e d e p e a lt p o o lt L õ i k u s s õ r m e d e s e e s t p o o lt L õ i k u s s õ r m e d e s e e s t p o o lt
Selliseid näiteid võiks veel tuua. Seaduserikkumine ei ole ―väga tõsine‖ kui seda ikkagi teha, näiteks töövihikus? Õppesisu deduktiivsemaks muutmine saab toimuda vaid millegi arvel. Selle töö kontekstis on disainitemaatika suur maht ja katteviimistluse väga detailne käsitlemine küsimusitekitav. Disainiteemad hõlmamad seejuures enam kui poole Kujustamise ja tehnikaloomingu temaatikast? Nimistus on näiteks: ―Kompositsioon‖, ―Frontaalsus, mahulisus, ruumilisus, rütm…‖ Siinkohal on alust võrdlemisel, et näiteks sellised kujustamise /üld/mõisted nagu: ergonoomika, tugevus(arvutus), vastupidavus, aero – ja hüdrodünaamilisus on põhikooli lõpetajale sisutud? -10- 1.2. Joh. Käis õpilaste isetegevusest ja töö individuaalsusest Joh. Käis eristas õpilaste sisemist iseseisvust välisest. ―Tavalises koolipraktikas
vastava käelise tegevuse. Selliseid näiteid võiks veel tuua. Seaduserikkumine ei ole väga tõsine kui seda ikkagi teha, näiteks töövihikus? Õppesisu deduktiivsemaks muutmine saab toimuda vaid millegi arvel. Selle töö kontekstis on disainitemaatika suur maht ja katteviimistluse väga detailne käsitlemine küsimusitekitav. Disainiteemad hõlmamad seejuures enam kui poole Kujustamise ja tehnikaloomingu temaatikast? Nimistus on näiteks: Kompositsioon, Frontaalsus, mahulisus, ruumilisus, rütm... Siinkohal on alust võrdlemisel, et näiteks sellised kujustamise /üld/mõisted nagu: ergonoomika, tugevus(arvutus), vastupidavus, aero ja hüdrodünaamilisus on põhikooli lõpetajale sisutud? -10- 1.2. Joh. Käis õpilaste isetegevusest ja töö individuaalsusest Joh. Käis eristas õpilaste sisemist iseseisvust välisest. Tavalises koolipraktikas
Lapse töömälu piiratusega arvestamine: on vaja jälgida, et esitatav materjal ei oleks õpilasele liigselt mahukas. 3. Tööjuhendite sõnastamine ja esitamine lühidalt, arusaadavalt ja üheselt mõistetavalt. 4. Arvutiõpetuses korraga mitmetele tajudele suunatud tarkvara eelistamine. 5. Orienteerumismängud ruumis, hoones, maastikul. Plaani ja kaardi lugemine ja kasutamine. Plaanide koostamine. 6. Kolmemõõtmelisuse (sügavus, kaugus, ruumilisus, mahulisus) kujutamine kahemõõtmelisel pinnal 7. Erinevuste ja sarnasuste leidmine piltidel 8. Joone pikkuse hindamine. Mõõtmine. Mõõtude võrdlemine 9. + kuulmis-, lõhna-, nägemis, -liigutus, - maitsetajude arendamine! Mälu korrigeerimine, võtted individuaalseks arendustööks: 1. Õpitava paremaks meeldejätmiseks vajalike tingimuste loomine: sobivad keskendumistingimused, selgelt sõnastatud või tajutav eesmärk ülesannete täitmiseks,
annaabi.ee 
