Michelangelo oskusi selles vallas. VARARENESSANSSI JA KÕRGRENESSANSSI VÕRDLUS , Siret Upan 11.klass Mantegna (1431-1506) Leonardo da Vinci (1452-1519) Võttis eeskujuks antiikskulptuure, sest pidas nende Jõuline kompositsioon keerulised,osalised üldistatud vormi kauneimaks maailmas.Varjudega kattuvad,läbipõimunud figuurid moodustavad mahuliseks muudetud figuurid asetsevad püramiidi. joonistuslikus,enamasti arhitektuurilises Märgid Figuuride emotsioone väljendavad ruumis.Kujutatule lisavad monumentaalsust ja nende näoilmed ja olekud. dramatismi perspektiivi toonitamine ning Heletume tehnika tehnika, kus kontuurd on ootamatud vaate-või pagupunktid.Mantegna pehmendatud ja varjud laialivalguvad.
Laemaalide juures taotleti petlikku ruumimõju, tekib mulje taevani ulatuvast ruumist. Võib oletada, et Pozzo on saanud inspiratsiooni just nimelt Mantegna freskost. 7 3. KOKKUVÕTE Andrea Mantegna tööd on mõjutanud paljusid suurkunstnike, nende seas Dürer, da Vinci jt. Oma töödes võttis Mantegna eeskujuks antiikskulptuure, sest pidas nende üldistatud vormi kauneimaks maailmas. Varjudega mahuliseks muudetud figuurid asetsevad joonistuslikus, enamasti ahitektuurilises ruumis. Kujutatule lisavad monumentaalsust ja dramatismi perspektiivi toonitamine ning ootamatud vaate- või paugupunktid. Mantegna kujutab antiikaegset riietust ja esemeid täpsemini kui teised, kuid ehitised on tema piltidel enamasti varemetes, nagu rõhutades, et antiik on küll kaunis, kuid kadunud. 8 4. KASUTATUD KIRJANDUS JA LINGID 1. Kangilaski, J. 2004
Tekstiiltoodete elastsuse saavutamiseks on mitmeid võimalusi, mida kasutades on võimalik valmistada elastset toodet ka mitte- või väheelastsetest kiududest. Tekstiiltoodete elastsus saavutatakse: 1. elastsete kiudude kasutamisega (nt elastaani kasutamine koos teiste kiududega, polüestri lisamine vähevenivatele kiududele, mistõttu saadakse vähem kortsuvam riie jm) 2. kiufilamendi tekstureerimine (mahuliseks muutmine) elastseks (nt sukkpükste valmistamisel kasutatav tekstureeritud polüamiid) 3. kiu loomuliku säbaruse tõttu (lambavill või säbardatud keemiline kiud) 4. veniva kanga struktuuri valikuga (nt trikotaaz või satäänsidus) Venivusomaduste hulka võib lugeda ka vetruvuse /resilience/ ehk kiu võime taastada esialgne kuju pärast välise jõu toime lakkamist. Vetruvus on oluline materjali sirgestumise seisukohalt. Sel põhjusel kasutatakse hea vetruvusega
. 16 2. Laeva ujuvus Laeva ujuvuskeskme aplikaat zB laevapraktikas nimetatakse ujuvuse keskme B kauguseks kiilupunktist K ehk vahemaa KB, on oluline laeva püstuvuse arvutustes. Pinnamomentide integreerimisel kiilupinnast kuni veeliinitasandini, mis on mahuliseks muudetud T korrutades, jagades mahulise veeväljasurvega, arvutatakse KB : M xy (T ) 2 (T ) 2 T 1 [ ] int( AWP T ) . KB = = AWP zdz AWP1 + 2 AWP 2 + 3 AWP 3 + ... + n
veeuduna. Eristatakse kuiva ja märga kõrgsurve veeudusüsteemi. Märjas veeudusüsteemis on sektsioonide torustik ja suletud veepihustid pideva rõhu all. Tulekahju tekkimisel kaitstavas ruumis puruneb pihusti klaasballoon ja pihusti avaneb. Manuaalselt või automaatselt aktiveeritavas kuivas veeudusüsteemis on torustik rõhu all kuni suletud sektsioonklapini Gaaskustutussüsteem Gaaskustutussüsteem, laevades tavaliselt süsihappegaas- (CO2) - tulekustutussüsteem, on ette nähtud mahuliseks tulekustutamiseks suletud laevaruumides (nt masina-, lasti- ja tankerite lastipumbaruumid). Süsteem koosneb mahutitest veeldatud süsihappegaasi hoidmiseks, jaotustorustikest koos juht-, kaitse ja kontrollmõõteaparatuuri ning signalisatsiooniseadmetega. Vahtkustutussüsteem Vahtkustutussüsteeme kasutatakse tulekahju kustutamiseks põleva pinna katmise teel vahukihiga või kaitstava ruumi (nt lastiruumid) täitmisega vahuga. Kantavad kustutid