8) mis on induktiivtakistus? (lk. 48) Induktiivtakistus -takistus, mille tekitab vahelduvvoolu ahelasse lülitatud pool. (Sõltub vahelduvvoolu sagedusest) Induktiivtakistusel muutuvad pinge ja voolutugevus erinevates faasides, pinge maksimumid saabuvad voolu omadest varem. RL=L, Ühik 1 9) mis on mahtuvustakistus? (lk. 50) Mahtuvustakistus -takistus, mille tekitab vahelduvvoolu ahelasse lülitatud kondensaator. (Sõltub vahelduvvoolu sagedusest) Mahtuvustakistusel muutuvad pinge ja voolutugevus erinevates faasides, voolutugevuse maksimumid saabuvad pinge omadest varem.RC=1/C... 1=Ühik 1; wC=mahtuvus ja C=kondensaatori 10) mis on efektiivväärtus? (lk. 54) Efektiivväärtused on võimsustegurid. Vahelduvvoolu voolutugevuse efektiivväärtus on niisugusealalisvoolu voolutugevus, mille korral samal aktiivtakistuseleraldub sama palju energiat, kui vahelduvvoolu korral.
* Vahelduvvoolu ahela aktiivtakistuseks R nimetatakse takistust, mis on olemas ka alalisvoolu korral. Aktiivtakistusel muundub elektrienergia soojuseks * Induktiivtakistust X = ?L avaldab vahelduvvoolule juhtmepool, mille induktiivsus on L. Seejuures on ? vahelduvvoolu ringsagedus * Mahtuvustakistust Avaldab vahelduvvoolule kondensaator, mille mahtuvus on C * Aktiivtakistusel on pinge ja voolutugevus samas faasis. Induktiivtakistusel jb voolutugevus faasis maha pingest, mahtuvustakistusel aga pinge voolust. Maha jb energiat mrav suurus VAHELDUVVOOLU VIMSUS * Vahelduvvoolu tugevuse efektiivvrtuseks nimetatakse sellise alalisvoolu tugevust, mille korral aktiivtakistusel eraldub vaadeldava vahelduvvooluga vrreldes hesugune vimsus. * Aktiivvimsuseks nimetatakse vahelduvvooluahelas aktiivtakistusel eralduvat vimsust. TRAFO * Trafo on seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel
Vahelduvvoolu ahela aktiivtakistuseks R nimetatakse takistust, mis on olemas ka alalisvoolu korral. Aktiivtakistusel muundub elektrienergia soojuseks. Aktiivtakistusel on pinge ja voolutugevus samas faasis. Induktiivtakistust X=ωL avaldab vahelduvvoolule juhtmepool, mille induktiivsus on L. Seejuures on ω vahelduvvoolu ringsagedus. Induktiivtakistusel jääb voolutugevus faasis maha pingest. Mahtuvustakistus avaldab vahelduvvoolule kondensaator, mille mahtuvus on C. mahtuvustakistusel aga pinge voolust. Maha jääb energiat määrav suurus. 20. Mida saab leida Thomsoni valemist? Kirjuta Thomsani valem. Võnkeringis toimuvate elektrovõnkumiste omavõnkeperioodi . f0= 1 2pii ruutjuurLC f0 on omavõnkesagedus hertsides(Hz); L on induktiivsus henrides (H); C on mahtuvusfaradites(F).
Aktiivtakistusel muundub elektrienergia soojuseks. Induktiivtakistus Takistus, mille tekitab vahelduvvoolu ahelasse lülitatud pool. Aktiivtakistusel muutuvad pinge ja voolutugevus erinevates faasides, pinge maksimumid saabuvad voolu omadest varem Induktiivtakistus VOOL PINGE XL = L Ühik 1 Mahtuvustakistus Takistus, mille tekitab vahelduvvoolu ahelasse lülitatud kondensaator. Mahtuvustakistusel muutuvad pinge ja voolutugevus erinevates faasides, voolutugevuse maksimumid saabuvad pinge omadest varem. Mahtuvustakistus VOOL PINGE 1 XC = C Ühik 1 Vahelduvvoolu võimsus · P = I U cos, kus I on voolutugevuse efektiivväärtus, U on pinge efektiivväärtus ja on voolutugevuse ja pinge faaside vahe · Voolutugevuse ja pinge efektiivväärtus U= 0,707 Um I = 0,707 Im
27. ELEKTRIMÕÕTEVAHENDITE ÜLDEHITUS JA ELEKTRIPARAMEETRITE MÕÕTEMUDEL Sagedamini mõõdetavateks elektriparameetriteks on elektrivoolu tugevus ja pinge, elementide takistus, mahtuvus ja induktiivsus ning elektrivõimsus ja elektrienergia ajaline kogus/kulu. Elekter on alalispinge/-voolu ning vahelduvpinge/-voolu kujul. Vahelduvelektrivool tekitab: - aktiivtakistusel aktiivenergiakulu, kusjuures voolu ja pinge vektorid on ilma nihketa üksteise suhtes; - mahtuvustakistusel reaktiivenergiakulu, kusjuures voolu ja pinge vektorid on üksteise suhtes nihkes, vool on pärast pinget, 90o; -induktiivtakistusel reaktiivenergiakulu, kusjuures voolu ja pinge vektorid on üksteise suhtes nihkes, vool on enne pinget, 90o Sise(nd)takistus - Mõõtmistel on vaja, et mõõteskeem ei mõjutaks mõõdetavat signaali. Tegelikkuses mõjutab mõõteskeem mõõteriista näitu. Seda saab vähendada, kui mõõtevahendi impedants (komplekstakistus) on mõõteskeemi omast suurem
annaabi.ee 
