Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"mahtuvuslikus" - 5 õppematerjali

Laboratoorne töö-LC ostsillaator
5
docx

Laboratoorne töö: LC ostsillaator

ARUANNE Täitja(d): xxx Juhendaja: Ivo Müürsepp Töö tehtud: 9. Aprill 2012 Aruanne esitatud: 16.aprill 2012 Aruanne tagastatud Aruanne kaitstud ...................................... (juhendaja allkiri) Töö eesmärk: Lihtsa ostsillaatori ehituse ja tööpõhimõttega tutvumine. Mahtuvuslikus kolmpunktlülituses generaator. Positiivne tagasiside ja selle kasutamine. Ostsillaatori väljundsignaali puhtus ja sageduse stabiilsus, toitepinge kõikumiste mõju. Siirdeprotsessid käivitusel. Kasutatavad seadmed: · Ostsilloskoobi mooduliga PicoScope 2205 varustatud personaalarvuti · Toiteplokk EP-603 · Montaaziplaat, transistor (BC547B), takistid, kondensaatorid, induktiivpool · Ühendus- ja montaazijuhtmed · Tööriistad Töö käik

Informaatika → Skeemitehnika
16 allalaadimist
Vahelduvvool
32
pdf

Vahelduvvool

on vahelduvvoolu teooria põhiosa. Need on kasutusel enamiku tarvitite puhul ja kehtivad põhimõtteliselt ka mahtuvuslike vooluringide puhul. 91 6.12 Aktiivtakistus ja kondensaator vahelduvvooluringis Vahelduvpingel toimub kondensaatori laadimine, tühjakslaadimine ja ümberlaadimine. Kondensaator juhib elektrivoolu näivalt, tegelikult ju elektrivool plaatidevahelist dielektrikut eri läbi. Erinevalt induktiivsest vooluringist on mahtuvuslikus vooluringis vool pingest ees. Kui R = 0, siis on vool pingest faasilt 90° ees ehk pinge jääb faasilt 90° maha. Pinget U võib vaadelda koosnevana kahest osast: aktiivpingest U a = I r, mis on vooluga faasis, ja pingest kondensaatoril U C = I xC , mis jääb voolust 90° maha. Mahtuvuslik takistus 1 xC = 2 f C xC mahtuvustakistus ehk kapatsitants oomides () f sagedus hertsides (Hz) C mahtuvus faradites (F) Mahtuvustakistus on sagedusega pöördvõrdeline

Füüsika → Füüsika
39 allalaadimist
Automaatika andurid
70
docx

Automaatika andurid

27 Alljärgnevalt on esitatud väljavõte KTY anduri kohta tarkvarakeskkonnast L@Bsoft. 28 2.2. Rõhk Elektrilistes rõhumõõteriistades muundavad rõhuandurid rõhu elektriliseks signaaliks. Selliseid manomeetreid kasutatakse kiiresti muutuva rõhu mõõtmiseks tööstusauto-maatika seadmetes. Tensotajuritega elektriliste manomeetrite tööpõhimõtte seisneb selles, et rõhu mõjul deformeerub membraan koos sellesse paigaldatud tensotakistitega. Mahtuvuslikus rõhuanduris põhjustab tundliku membraani deformeerimine konden-saatori mahtuvuse muutumise. 29 Induktiivrõhuanduris tekitab rõhk elektromagnetsüsteemi induktiivsuse muutumise (rõhu mõjul muutub õhupilu suurus). Piesoelektrilistes andurites tekitab mehaaniline surve kristallis elektrilaengu. 30 2.3. Jõud ning pöördemoment Enimkasutatavad jõu- ja mehaanilise pinge andurite tüübid on järgmised: • tensoandurid; • piesoelektrilised andurid;

Elektroonika → Elektriajamid
76 allalaadimist
Elektrotehnika alused
138
pdf

Elektrotehnika alused

on vahelduvvoolu teooria põhiosa. Need on kasutusel enamiku tarvitite puhul ja kehtivad põhimõtteliselt ka mahtuvuslike vooluringide puhul. 91 6.12 Aktiivtakistus ja kondensaator vahelduvvooluringis Vahelduvpingel toimub kondensaatori laadimine, tühjakslaadimine ja ümberlaadimine. Kondensaator juhib elektrivoolu näivalt, tegelikult ju elektrivool plaatidevahelist dielektrikut eri läbi. Erinevalt induktiivsest vooluringist on mahtuvuslikus vooluringis vool pingest ees. Kui R = 0, siis on vool pingest faasilt 90° ees ehk pinge jääb faasilt 90° maha. Pinget U võib vaadelda koosnevana kahest osast: aktiivpingest U a = I r, mis on vooluga faasis, ja pingest kondensaatoril U C = I xC , mis jääb voolust 90° maha. Mahtuvuslik takistus 1 xC = 2 f C xC mahtuvustakistus ehk kapatsitants oomides () f sagedus hertsides (Hz) C mahtuvus faradites (F) Mahtuvustakistus on sagedusega pöördvõrdeline

Mehhatroonika → Mehhatroonika
164 allalaadimist
Materjalid
86
pdf

Materjalid

Dielektrikuskadudeks nimetatakse dielektrikus Kõige sagedamini iseloomustatakse dielektri- elektrivälja toimel ajaühikus hajuvat ja dielektriku kuskadusid kaonurgaga või kaonurga tangensiga soojenemist põhjustavat energiat. tan. Kaonurgaks nimetatakse nurka, mis täiendab Alalispingel on kaod põhjustatud ainult juhti- faasinihet voolu ja pinge vahel mahtuvuslikus vusest. Seega kõlbab alalispingel ka kadude iseloo- ahelas kuni 90°. Ideaalsel, kadudeta dielektrikul on mustamiseks meile juba tuttav eritakistus ja = 90° ja = 0° . dielektrikuskadusid saab avaldada dielektriku ekvi- Kadude uurimiseks võib dielektrikuga konden-

Varia → Kategoriseerimata
340 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun