Tavalisemad on maismaal elavad rohukonnad, kes aeg-ajalt vette sulpsavad. Igal kevadel tulevad nad vette kudema. Madal kiiresti soojenev kaldavesi sobib selleks hästi. Kudust koorunud konnakullesed leiavad toitu veetaimede pinnalt. Suur osa kullestest langeb saagiks ujuritele ja suurte kiilide vastsetele. Peipsi järvest leiavad ka toitu mõned imetajad. Järve ääres võib näha kopraid, mügrisid ehk vesirotte, kes kuuluvad näriliste hulka. Nad toituvad järvetaimede mahlastest osadest, neile sobivad pilliroog, hundinui, järvkaisel, tarnad jt. Kobras sööb ka lehtpuude ja põõsaste oksi ning koort. Saarmas hangib oma toidu samuti veekogudest. Ta on väga hea sukelduja ning veepinnale tõusmata võib ta ujuda kuni 100 meetrit. Saarma toit on kalad, konnad, veelinnud ja nende pojad, vähid, veeputukad, teod ning väiksed närilised. Seal, kus on saarmad, on mügrisid vähem.
Niipea kui kisselli keskelt esimesed mullid üles kerkivad, tuleb keedupott kohe pliidilt ära tõsta. Eelnevat peaksite hästi meeles pidama ka kastmete paksendamisel. Eriti kohane on kartulijahu aasiapäraste kastmete juures. Proteiini sisaldavad jahud muudavad kastmed piimjaks, kuid puhta tärklisega paksendatud kaste jääb läbipaistev ning jätab kergema mulje. Kui soovite mõnes kastmes nisujahu asendada tärklisega, võtke viimast kaks korda vähem. Hästi sobib kartulijahu ka mahlastest marjadest pirukakatte sidumiseks. Tärklis inimese organismis 12 Tärklis on inimesele vajalik, kuid liialdada ei maksa. Inimtoidu koostises on tärklis asendamatu. Põhiosa toiduga saadavatest süsivesikutest peaksime saama ja tegelikult saamegi tärklisena. Igapäevane menüü pakub kuhjaga näiteid: kartul, leib-sai, makaronid, banaanid jne
juurt. Seller on kõrge toiteväärtusega, lehtedes on palju mineraalaineid, juures on neid suhteliselt vähe. Sisaldab aineid, mis viivad organismist vett välja, parandab söögiisu ja seedimist, suurendab vastupanuvõimet haigustele. Halb on see, et üsna paljudel inimestel on selleri suhtes allergia, mis võib avalduda nii nahalööbes, kui halvas enesetundes. Sobib kasutada toorelt salatites, kuid ka keedetult salatites, suppides, ühepajatoitudes või praelisandina. Varsselleri mahlastest leherootsudest tehakse salateid ja ka suppe. 2.4. Rõikad Rõikad on ristõielised, sisaldavad palju eeterlike õlisid, mis ergutavad seedimist, mõnedel inimestel tekitavad aga maoärritust. Rõigastes leiduvad ained aitavad seedida rasvu, seega sobivad rasvasemate liharoogade juurde. Mustrõigas Mustrõigast kasvatatakse põhiliselt talviseks tarbimiseks. Kujult meenutab punast peeti, peal koor must, sisu valge. 48
tärklisesisaldus väljendub suhtena 1:10). See on üks erand, kui võib kokku sobitada tärklise ja valgu. 8. Omavahel võib kokku sobitada mitme kategooria toiduained, mis vajavad enam- vähem ühepikkust aega seedimiseks. Näiteks: · hästi sobivad kokku kaks erinevat liiki melonit või kolm erinevat värsket ja mahlast puuvilja · võib valmistada salati mahlastest tooretest aedviljadest nagu tomat, erinevat liiki salatid, kurk, seller, punane ja roheline paprika ning ka teised toored aedviljad ja rohelised. · erineval viisil valmistatud köögi- ja juurviljad on parem süüa eri järkudena: alguses rohelised köögiviljad, siis tihedama konsistentsiga köögiviljad (kabatsokk, lillkapsas, brokkoli) ja alles seejärel sellised kõvad
annaabi.ee 
