vitamiine, kauni vaarikapunase värvi annavad kokku mitmed erinevad värvained. Vaarikaid on juba väga ammusest ajast kasutatud ravimina. Kõige kasulikumad on vaarikad kohe värskelt süües, kuid neid saab tarbida kogu aasta jooksul. Selleks tuleb korjatud vaarikad laotada paariks päevaks päikse kätte närbuma. Seejärel kuivatatakse nad 40...45 °C juures. Samuti on ju laialt tuntud vaarikatest valmistatud hoidised. Ka kõigil keedistel, mahladel, kompottidel ja siirupitel on raviv ja tervist tugevdav toime.Kuid ravimina ei kasutata ainult vaarikapõõsa marju. Nii marjadest kui ka vaarika lehtedest ja vartest saab ravimtee. See on muide hea õpetus matkajatele. Metsas on mõnikord raske tee tegemiseks materjali leida. Peaaegu alati leidub aga kuskil lähiümbruses mõni vaarikavälu. Tasub julgelt murda mõned nooremad vaarikavarred, panna teepotti keema ja maitsev ning kasulik tee on mõne minutiga valmis
· kiudained (eriti mehudes) · aroomi- ja maitseühenidid · orgaanilised happed (sidrun-, õun, viin-, bensoe-, salitsüülhape)(liig viib Ca välja) · park- ja värvained · ensüümid · mineraaltoitained (eriti väärtuslik kaalium) · mikroelemendid (eriti raud, vask, mangaan, nikkel, fluor, jood) · vees lahustumatud tselluloos, tärklis, protopektiin, mittelahustuvad mineraalained MAHLADEL ON ERINEV BIOKEEMILINE KOOSTIS, (eriti mõjutab mikroelementide erinev koostis) SELLEST TULENEB KA NENDE ERINEV TOIME ORGANISMILE. Jookidetööstuses kasutatavad puhastamise meetodid: · käsipesu( nt.harjaga) · Leotusvannis puhastamie( t. pudelipesumasinas) · Kõrg-survega puhastamie( tekitab suhteliselt püsivai aerosoole, mis võivad olla mikroobide edasikandjateks) · Vahupesu( või geel pesu) t. vllijate välispesuks · CIP torustike pesuks
vaarikapunase värvi annavad kokku mitmed erinevad värvained. Vaarikaid on juba väga ammusest ajast kasutatud ravimina. Kõige kasulikumad on vaarikad kohe värskelt süües, kuid neid saab tarbida kogu aasta jooksul. Selleks tuleb korjatud vaarikad laotada paariks päevaks päikse kätte närbuma. Seejärel kuivatatakse nad 40...45 °C juures. Samuti on ju laialt tuntud vaarikatest valmistatud hoidised. Ka kõigil keedistel, mahladel, kompottidel ja siirupitel on raviv ja tervist tugevdav toime. Kuid ravimina ei kasutata ainult vaarikapõõsa marju. Nii marjadest kui ka vaarika lehtedest ja vartest saab ravimtee. See on muide hea õpetus matkajatele. Metsas on mõnikord raske tee tegemiseks materjali leida. Peaaegu alati leidub aga kuskil lähiümbruses mõni vaarikavälu. Tasub julgelt murda mõned nooremad vaarikavarred, panna teepotti keema ja maitsev ning kasulik tee on mõne minutiga valmis. Nii lehti kui ka varsi
kaera. (Põder, s.a.) (Ibid) Kasutatakse toodetel, mis on lubatud inimestel, kellel on tsöliaakia. Märk Täpne kogus näitab, et toodet on pakendis täpne kogus. (Põder, s.a.) Kasutatakse näiteks pasta ja kohvi (Ibid) pakenditel. Märk näitab, et toidus ei ole kasutatud säilitusaineid. (Põder, s.a.) Olen märgist näinud piimatoodetel ja mahladel. (Ibid) Kiudaineterikas toit, näitab, et toode sisaldab märkimisväärses koguses kiudaineid. (Põder, s.a.) Kasutatakse näiteks leiva pakenditel. (Ibid) Näiteks: Leiburi täistera Röst 47 Märk täisteratooted, näitab, et toode sisaldab täisterakomponente. (Põder, s.a.) Täisteratoodete valik on väga lai,
süsihappegaasi nagu värskendusjookides. Mahla valmistatakse tavaliselt pigistades, kodustes tingimustes saab mahla valmistada ka marju aurutades või muude meetodite abiga viljadest vedelikku välja saades.Mahla võib juua värskelt pressituna, majanduslikel põhjustel müüakse sageli aga mahlu kontsentreeritult, mispuhul tuleb kontsentraadile lisada vett. Sageli on kontsentraatidel teine maitse kui värskelt pigistatud mahladel. Mahlu võib säilitada ka pastoriseeritult ja külmutatult. Sageli lisatakse mahladele enne nende turustamist ka vett ja/või suhkrut. Erinevate puu- ja köögiviljade ning marjade mahlu võib ka omavahel segada, mispuhul on saaduseks segumahl. 1.7 Juust ,,Juust on piimast, koorest, kooritud piimast, lõssist, petipiimast, kitsepiimast, lambapiimast või nende piimasortide segust hapendamisel seente, pärmi ja bakterikultuuride toimel või laabifermendi
annaabi.ee 
