,,Söekaevurid" Emile Zola Maheu'de perekond oli pinnapealne ning ehtne näide sellest, et ükski kuritegu ei jää tasumata. Nad elasid kujuteldavas maailmas ning tahtsid väliselt jätta kõige suurejoonelisemat muljet oma elu-olust. Proua Maheu pidas end kõrgemaks klassiks ning ei tundnud kübetki kaastunnet töökatele söekaevuritele, sest tema jaoks olid nad haletsusväärsed. Härra Maheu oli kahepalgeline ning tema ainsaks sooviks oli teenida kasumit hoolimata inimeludest ja -oludest. Teose lõpus tabas aga Maheu'de perekonda niisugune traagika, mida ei sooviks ka enda kõige halvematele vaenlastele. Nad kaotasid oma tütre Catherine'i. Härra Maheu oli nupust nikastanud. Ta oli töövõimetu ning tema elu oli olematu ja täis nõdrameelsust. Viimases hädas, et allesjäänud Maheu'de perekond nälga ei sureks pidi proua Maheu
Zola (2.aprill 1840 Pariis 29.september 1902 Pariis) Prantsuse kirjanik ja naturalismi esindaja Peategelase iseloomustus Etienne Lantier Naiivne noormees, kes saabub väikesesse Montsou-nimelisse kaevandulinna Tutvub kaevur Maheuga, kes leiab talle elukoha ja ka töö kaevanduses, kus töötab kogu linn Lootuses töörahvale paremat elukeskkonda välja võidelda hakkab ta rahvast mässule õhutama Teised tegelased Maheu kaevur, kes pakkus Etiennele peavarju Catherine- 15 a Etienne armastatu, Maheu tütar Bonnemort veomees, kes olin terve oma elu kaevanduses veetnud Hennebeau kaevanduse peadirektor Cheval Catherine peigmees Jne. Teose põhiprobleemid Ebavõrdsus vaesed ja rikkad Ebaõiglus kaevurid ei saanud oma väikese palga eest isegi oma peret ära toidetud Lühike lapsepõlv varajane töö kaevanduses Varane seksuaalsus
sotsialismiteooriat täielikult läbi, vaid püüab järgida vaid tulevad välja kaevanduse omanike näol, kes olid valmis tegema mingisuguseid poose, mis on kirja pandud juba kellegi teise poolt. kõike selleks, et ise võimalikult palju söekaevurite Algusest peale on temas aga olnud iha Maheu'de peretütre, ekspluateerimisest kasu saada. Catherine'i vastu ning see kirg sütitab tas kogu teose jooksul suurt armukadedust. Üheks tema paheks on ka n-ö ,,purjutajageenid", mis · Liiderlikkus ja sugutungi väljendamise ohjeldamatu vajadus ekstreemsetes olukordades välja löövad ja teevad ta suuteliseks karmidest ja ebainimlikest oludest tingituna. inimelu lõpetama
Tulemus oli faktirohke ja detailne. Saab täpselt teada milline oli söekaevurite elu, milline oli töö kaevanduses, milliseid masinaid kasutati jne. Romaani raamideks on töökohta otsiv, ,,Lõksu" peategelase Gervaise'i poja Etienne Mantier' tulek talvel Voreux'i kaevandusse ja tema lahkumine sealt kevadel, just kuul, mida revolutsioonikalendris nimetatakse zerminaaliks. Etienne'ist saab söekaevur, kes teeb kurnavat tööd ning kannatab nälga. Töötades Maheu brigaadis, õpib ta seda kaevuriperekonda lähedalt tundma. Maheud on kaevanduses juba üle poole sajandi töödanud. Noormeest ühendab selle perega armastus tütre Catherine'i vastu. Noormees on oluline tegelane streigi juhtimisel ning elab läbi kaevanduse varingu, kus on ta elusalt maetud liivast ja veest täitunud sahti. Zola ei unustanud ühtegi detaili. Kirjeldas Maheu kasvamist lasterohkes kodus, kuidas nad elavad vaesuses ja viletsuses
sajandi õnnetut elu, vaid arutleb ka läbi teose sündmustiku sotsialismi ning korra kehtestamise üle. Lisaks üksikisiku ning ka ühiskonna analüüsile, leidub raamatus hulgaliselt põhjalikke kirjeldusi. Zola suudab lugejani tuua ka kõige võikaimaid stseene vägivallast kuid ka näljast. Sisukokkuvõte Romaani ,,Söekaevurid" peategelaseks on Étienne Lantier, kes teose algul tulutult ringi ekseldes töökohta otsib. Jõudes Monstou linna kohtab ta Maheu'd, söekaevanduse töölist, kes on pool oma elust maa all veetnud ning kavatseb kaevanduses töötada nii kaua selline võimalus eksisteerib. Pea terve Maheu perekond töötab kaevanduses ning Étienne sõbruneb Maheudega. Zola annab selge pildi Maheude perekonnast ning nende elus toimuvast, kirjeldades kõike süviti. Maheude perekonna abil loob Zola tüüpilise tolleaegse töölisklassi pere pildi, näidates nii nende elu ruume ning
sunnitud töötama kõik: lapsed, noored, naised, mehed, vanurid. Vaatan suure imestusega, kuidas siinsed perekonnad nii väikse palgaga hakkama saavad. Paljud ei saagi, pidevad võlgu võtmised on tüüpilised. Kõige selle pärast tahan levitada sotsialistlikku mõtteviisi ning õhutada rahvast võitlema parema elukeskkonna nimel. 5. Kuidas on kohalikud teid vastu võtnud? Kas uute tutvuste loomine on teile lihtne olnud? Nagu ma varem mainisin, on väga palju mind aidanud pereisa Maheu. Kohalikud on olnud üllatavalt sõbralikud ning abivalmid. Usun, et olen ise üsnagi jutukas inimene, nii et kohanemine uue elukohaga on olnud olukorda arvestades väga hea. 6. Kas kiire elukorralduse kõrval jääb aega ka pere loomiseks? Väga isiklik küsimus. Muidugi mul on oma silmarõõm, nagu paljudel. Temaga on aga lood keerulised ja seetõttu olen praegu kogu oma energia suunanud töösse ning sealse elu parandamisse. 7
85 Maheau naine seletab enda elust Lk. 127 Kaevanduste liit(mingi küülik ka kuskil) Lk. 129 töölised pole üldse rahul, ainult vinguvad, tahetakse palka juurde jne. Lk. 131 Uuendused kaevanduse osas Lk. 137 Vulkaan Lk. 153 Etienne juhiks, edu Lk. 156 Kriis kaevanduses, langus (MASU) Lk. 160 Kaevanduse kuulutus(kuidas edasi) Lk. 162 Kabineti kirjeldus Lk. 166 inimesed jooksevad varingu eest... .. .õnnetus Lk. 176 Hennebeau sünd ja elulugu Lk. 190 mingid läbirääkimised (kellegi vahel?)(Maheu ja selle Etienne vahel vist) Lk. 198 streik jätkub Lk. 200 Etienne on endiselt juht! Lk. 211-212 Karl Marxi idee Lk. 214 teooria hävitusest Bakunin Lk. 218 Plucharti koosolek Lk. 219 juhtimise lõpp Lk. 220 arvamus streikidest Pluchart Lk. 223 ikka elu halb Lk. 225 Mouqutte sebib Etienne, rõõmsad kõlakad kompanii kohta Lk. 230 Vanaisal oli reuma, kõik teised ka väga haiged Lk. 235 Jeanlin koos Beberti, Lydie ja Requillartiga saaki varitsemas Lk. 236 röövimine Lk
Torvald Helmer, Dr. Rank, Kristiine Linde, Krogstad Emile Zola ja Söekaevurid Ta oli mõjukaim naturalist-kirjanik maailmakirjanduses. Iseloomult oli ta teadlane, uurija ja kunstnik. Ta kirjeldab kõike objektiivselt, surub enda isiklikud arvamused ja kire maha, kirjeldab fotograafilise täpsusega. Tõeline naturalist. ,,Söekaevurid" - Etienne Lantier on noor mees, kes raamatu algul saabub väikesesse Montsou nimelisse kaevanduslinna, kus ta tutvub Maheu nimelise kaevuriga, kes leiab talle elukoha ja ka töö kaevanduses, kus töötab kogu linn - lapsed, noored, naised, mehed, vanurid . Töötingimused linnakeses on kohutavad, palk on väike ning Etienne on naiivne noor, kes läbi vähese saadaoleva materjali oma sotsialistlikku mõtteviisi arendada püüab. Lootuses töörahvale paremat elukeskkonda välja võidelda hakkab Etienne rahvast mässule õhutama. Iseenesegi
annaabi.ee 
