Tallinna mehed alt hüüdma: ,,Olev, Olev, pane hoolsalt! Rist viltu!" Otsegu välk oleks tabanud, kohkub ehitaja oma nime kuuldes. Linnaelanikud nime kuulda saanud, ehitaja palgast ilma! Kohkub nii koledalt, et käed torni küljest lahti laseb. Ise tuigub jalgadel. Enne veel, kui uuesti saab kätega tornist kinni haarata, langeb üle tellingi ääre. Langedes ei kusagil enam peatust käele ega jalale; langeb seni, kuni alla kividele surnult maha sajab. Konn ja madu kargavad mahasadamisel ehitaja suust välja. Ehitaja surnukeha moondub sedamaid kiviks, niisama suust väljakaranud konn ja madu. Kõik kolm seisavad praegu alles kividena kiriku kõrval. Ehitaja Olevi järele hakkasid elanikud kirikut Olevi ehk Oleviste kirikuks hüüdma.
Laava tardub sageli klaasja, massiliselt eralduvate gaasimullide tõttu väga tühikuterikka kivimi pimsina. Selline magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhipiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Sellise materjali mahasadamisel moodustuvad paakunud kivimmassi tuffi kivid. Tugevate pursete käigus võib vulkaani lõõri toitva magmakolde lagi sisse vajuda, mille tagajärjel tekib mitme(kümne)kilomeetrise läbimõõduga langatuslik hiidkraater kaldeera. Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused Vulkaanide suitsu gaaside seas on esikohal veeaur. Hulgaliselt eraldub veel mürgist süsinik- ja vääveldioksiidi ning N, Cl, F jt ühendeid
Laava tardub sageli klaasja, massiliselt eralduvate gaasimullide tõttu väga tühikuterikka kivimi pimsina. Selline magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Sellise materjali mahasadamisel moodustuvad paakunud kivimmassi- tuffi kihid. Tugevate pursete käigus võib vulkaani lõõri toitva magmakolde lagi sisse vajuda, mille tagajärjel tekib mitme kilomeetrise läbimõõduga langatuslik hiidkraater kaldeera. Võib tekkida ka plahvatuslikul vulkaanipurskel mäetipu laialipaiskumise tagajärjel. Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused Väga laastavad võivad olla ka vulkaanilised mudavoolud - tekivad vulkaani tipus
laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad magmast. See voolab gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik suhteliselt rahulikult vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku maapinnale, valgub paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja pikkade laavavooluden laavatilkade segu. Õhku paiskub tuhka, kivimitükke. Mahasadamisel laiali ja “ehitab” lame tekivad tuffi kihid. Väga tugeva purske käigus vajub magmakolde lagi vulkaanikoonuse. sisse ja tekib mitme(kümne) km läbimõõduga hiidkraater – kaldeera. Kõik ookeanide Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades vulkaanid on paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. kilpvulkaanid. Tuntuimad Euroopa aktiivseim – Etna.(Itaalia), St Helena vulkaan Tuntuim neist on Mau
Laava tardub sageli klaasja, massiliselt eralduvate gaasimullide tõttu väga tühikuterikka kivimi pimsina. Selline magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Sellise materjali mahasadamisel moodustuvad paakunud kivimmassi tuffi kihid. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. Tugevate pursete käigus võib vulkaani lõõri toitva magmakolde lagi sisse vajuda, mille tagajärjel tekib mitme(kümne)km läbimõõduga langatuslik hiidkraater kaldeera. Kaldeera võib tekkida ka plahvatuslikul vulkaanipurskel mäetipu laialipaiskumise tagajärjel. Tegutsevate vulkaanide
seovad vaba õhulämmastikku suurtes kogustes ja pärast peremeestaime saagi koristamist võivad jätta mulda lämmastikku ca 50...200 kg/ha; b)vabalt mullas elunevad mikroorganismid (bakterid, seened, vetikad) võivad aastas siduda õhulämmastikku kuni 50 kg/ha kohta; III.sademeteveega mulda sattuv nitraatlämmastik, mis tekib elektrilahendustel sünteesitud NO2 ja vihmavee ühinemisel saadud lämmastikhappe mahasadamisel sademetega. Sel teel koguneb mulda igal aastal 2...5 (10) kg nitraatlämmastikku hektari kohta. IV.orgaaniliste väetistega mulda antud lämmastik, kusjuures võib arvestada, et 1 tonni kvaliteetse sõnnikuga viiakse mulda keskmiselt 5 kg lämmastikku, millest ca 25 %, s.o. 1,25 kg on taimede poolt esimesel aastal omastatav. V.mineraalväetistega mulda antud lämmastik 1. orgaaniline lämmastik laguneb ja tekkiva mineraliseerumis-ammonifikat-
annaabi.ee 
