TEISALDAMINE Kuupäev: Kellaaeg: Raskuste käsitsi teisaldamine TÖÖ EESMÄRGID 1. Tutvu määrusega ,,Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded". 2. Vähendada töötajate luu-ja lihaskonna ülekoormuse ning seljavigastuste riski. TEOREETILINE OSA Raskuste käsitsi teisaldamine on ükskõik milline järgnevalt loetletud tegevustest, mida teeb üks või mitu töötajat: raskuste tõstmine, hoidmine, mahapanemine, lükkamine, vedamine, kandmine ja liigutamine. Raskus võib olla elus (inimene, loom) või elutu (ese). Raskuste käsitsi teisaldamine võib põhjustada kuhjuvaid tervishäireid, mille põhjuseks on pidevast tõstmisest tulenev luu-lihaskonna seisundi järk-järguline ja süvenev halvenemine (nt. alaseljavalud), aga ka ägedaid traumasid (nt. õnnetuses tekkinud haavad või luumurrud). On mitmeid ohutegureid, mis muudavad raskuste teisaldamise ohtlikuks ja suurendavad vigastuste võimalust:
ning pidada lehma, mullikat, sigu ja lambaid. Kollektiviseerimisele järgnes võõraste kultuuri- ja tootmistavade sissetoomine. Kolhoosi liikmetele maksti töö eest naturaaltasu (teravili, kartul), Alates 1959. aastast kaotati Eestis esimesena endises Nõukogude Liidus töötasu maksmine natuuras ja hakati palka maksma sularahas. Kolhoosidele kirjutati ette müügikohustused, külvipinnad ja algaastatel ka tehnoloogiad (näiteks kartuli mahapanemine ruutpesiti).Väikesed kolhoosid ei suutnud investeerida ei uute hoonete ehitamisesse ega soetada masinaid. Nõukogude võimu esimestel kümnenditel liideti kolhoose pidevalt, olukord stabiliseerus 1970. aastate alguseks. 1989. aastaks oli Eestis 365 ühismajandit, mille keskmine suurus oli 3600 ha haritavat maad. Toonane põllumajandus Eestis oli orienteerutud Nõukogude Liidu siseturule. Liiduvabariikidest ja ka välismaalt veeti sisse
vähendamise võimalused". Referaadi eesmärgiks on välja selgitada, kuidas vältida enesevigastamist, õigesti kasutada abivahendeid ja ergonoomilisi töövõtteid. Referaadi teostamiseks kasutasime internetti ning valitud allikad on ümber refereeritud meie endi poolt. 3 INDIVIDUAALSED RISKID Raskuste käsitsi teisaldamine on elusa (inimene, loom) või eluta (ese) objekti tõstmine, hoidmine, mahapanemine, lükkamine, vedamine, kandmine ja liigutamine mida teostab üks või mitu töötajat. Loetletud tegevused võivad põhjustada töötajale aga kuhjuvaid terviseprobleeme nagu luu-lihaskonna seisundi järkjärguline ja süvenev halvenemine ning ägedad traumad. Seda eriti juhul kui ei kasutata õigeid teisaldamisvõtteid. Üks peamisi raskuste käsitsi teisaldamisest tulenevaid terviseprobleeme on seotud seljaga. Iga päev kaebavad 24% Euroopa töölistest selgroovalude ja 22% lihasvalude üle
· töökoha valgustingimused peavad olema sellised, et ei tekiks silmade pingutust ja füüsilist koormust põhjustavaid aesndeid (näiteks nõrk tööpinna valgustus põhjustab töötaja ettekummardumist, millega kaasneb press maole ja rinnakorvile, ülekoormus seljale). 2.3.Mis on raskuste käsitsi teisaldamine? Raskuste käsitsi teisaldamine on igasugune alljärgnev tegevus, mida teeb üks või mitu töötajat: raskuste tõstmine, hoidmine, mahapanemine, lükkamine, vedamine, kandmine ja liigutamine. Raskus võib olla elus (inimene või loom) või elutu (ese). Olgugi et viimasel ajal võib täheldada vähenemist, on suuri raskusi tõstvate või liigutavate töötajate määr ikkagi suur. (34.5%) 2.4.Miks tekib vigastuse oht raskuste teisaldamisel Raskuse käsitsi teisaldamine võib kujutada ohtu, kui see on: · liiga raske; · raskesti käsitsetav (suured mõõtmed, ebamäärane kuju, raskuskeskme asukoht tsentrist
asjadeni. Järeldatakse, et kuna ta teab ema olevat vajaduse korral lähedal, saab ta teistega võrreldes pöörata rohkem tähelepanu ümbritseva tundmaõppimisele. Vältiv laps nutab harva, kui ema lahkub, kuid väldib teda naasmisel. Ta ei suuda vajaduse korral küündida soovituni ja ilmutab vihatunnet. Talle ei meeldi, et teda hoitakse süles, veel vähem meeldib talle aga sülest mahapanemine. Ambivalentne laps muutub rahutuks juba enne ema lahkumist, ta on äärmiselt endast väljas, kui ema tõesti lahkub toast, naasmisel aga ilmnebki ambivalentsus: laps üheaegselt otsib kontakti emaga ja seisab talle vastu, põtkides jalgadega ning vingerdades. Ta ei uuri ümbritsevat ja teda on raskem rahustada (Egeland&Farber, 1984).
annaabi.ee 
