varumisviis. Nii on lahtise heina kogumise koos järelventileerimisega hoidlas otstarbekam kui heina pikema aegsem kuivatamine. Seda eriti vihmastel suvedel. Põuasel heinaajal pole see nii oluline. Heinategemise suurim takistaja on vihm. Kõige kahjulikum on see kuivatamise teisel poolel, kus peale otseste toitainete kadude tekib mikroorganismide elutegevuse tagajärjel heinas ka loomadele mürgiseid ühendeid. Kui mahaniidetud rohtu pole vihma tõttu tõttu võimalik kuivatada, tuleb see kohe koristada siloks ja mitte oodata selle riknemist, sest siis ei saa enam ka korralikku silo. Heina niitmiseks kasutatakse meil latt -ja rootorniidukeid. Kaarutamise eesmärk on kuivatamise kiirendamine. Kaarutamise vajalik sagedus oleneb saagikusest ja ilmadest. Keskpärastes tingimustes piisab ühekordsest kaarutamisest päevas. Esimest korda tuleks kaarutada kohe pärast niitmist, et niidumasina poolt jäetud tihe ja vastu
rinnaspind (rinnakõrgusel tüve läbilõikepindalade summa/ha) tagavara (tüvede kogumaht/ha) ükski neist ei ole põhjuslikult seotud, kuid enim ehk rinnaspindala (korreleerub liitusega), tagavara ehk ka. 18. Oletame, et tehti Landsat TM suvine ülesvõte mingist piirkonnast Eestis. Ühel heinamaal on pool hein just värskelt maha niidetud, teine pool veel kasvamas. Kas need kaks heinamaa poolt erinevad teineteisest ülesvõttel? Püüdke põhjendada. Mahaniidetud võiks olla heledam vähem varjusid hein jääb maha. 19. Kumb raie võiks olla paremini avastatav kosmoseülesvõttel, kas raie alameetodil (raiutakse väiksemaid puid) või ülameetodil (raiutakse suuremaid puid), kui 1) väljaraiutud puude arv on sama; 2) raiuti välja sama suur osa puidu tagavarast? 1) suurte puude mõju on suurem 2) asi on segasem, ei tea 20. Metsatulekahju saab kaugseire vahenditega ilmselt väga hästi kindlaks teha soojuskiirguse piir-konnas (TM6)
varumisviis. Nii on lahtise heina kogumise koos järelventileerimisega hoidlas otstarbekam kui heina pikema aegsem kuivatamine. Seda eriti vihmastel suvedel. Põuasel heinaajal pole see nii oluline. Heinategemise suurim takistaja on vihm. Kõige kahjulikum on see kuivatamise teisel poolel, kus peale otseste toitainete kadude tekib mikroorganismide elutegevuse tagajärjel heinas ka loomadele mürgiseid ühendeid. Kui mahaniidetud rohtu pole vihma tõttu tõttu võimalik kuivatada, tuleb see kohe koristada siloks ja mitte oodata selle riknemist, sest siis ei saa enam ka korralikku silo. Heina niitmiseks kasutatakse meil latt -ja rootorniidukeid. Kaarutamise eesmärk on kuivatamise kiirendamine. Kaarutamise vajalik sagedus oleneb saagikusest ja ilmadest. Keskpärastes tingimustes piisab ühekordsest kaarutamisest päevas. Esimest korda tuleks kaarutada kohe pärast niitmist, et niidumasina poolt jäetud tihe ja vastu
Kui kontpuu on hõlvanud suure ala ja pidev võsa trimmerdamine ei aita, siis tuleb juurestik maast üles sikutada. Paarist põõsast saab kindlasti labida-kirve-kangiga jagu. Kui põõsad on levinud suuremale alale, tuleks põõsad juurtega välja tõsta greiferi (kopa) abil või ala korduvalt randaalides tuua juurestik maapinnale, et see oleks võimalik kokku koguda ja hävitada. Suurte masinatega aga igas aiasopis tegutseda ei saa. Veel on võimalik mahaniidetud põõsad katta kuuks-paariks musta kilega, et pimedas taimed ära kurnata. Seda on aga aias kole vaadata, kui kile maas vedeleb. Liiati tuleb maapind lõigatud varrekontsudest ja juurerägast sellele vaatamata puhastada. Samuti on võimalik põõsaid keemiliselt tõrjuda, eelistades kevadist mürgitamist, kui noored võsud on veel rohtsed. Aga kaevamisest ei pääse isegi ka sellisel juhul, kui herbitsiidid on viimaks oma töö teinud.
annaabi.ee 
