üksikkongi.Järgmisel päeval kuulatakse ta uuesti üle. Ähvarduse peale, et nad Linda Raudoja kohale toovad tunnistab Taavi üles, kes ta tegelikult on. Järgmisel ööl tunnistab Taavi oma Soomes oleku üles, aga kaaslaste nimesid mitte. Teda püütakse rääkima panna naist, poega ja veel sündimata last mainides.Taavi aga ,,teab",et tema perekond on turvaliselt Läänes ja keeldub. Vangipõlv kestab pool aastat.Selle aja peale on sõda lõppenud ja NKVD hakkab oma konge tühjendama mahalaskmiste abil.Ühel ööl hüütakse ka Page 8 ,,Risitideta hauad" Juuni, 2012 Taavi nimi,et oma elu säästa tuleb Taavile hiilgav mõte. Taavi lubab meestele Mannerheimi paberi anda. Taavi viiakse väidetavasse paberi peidukohta (vabrikusse, kus Taavi varem töötas). Ta teeb nagu urgitseks ta aknaraami ülemise serva vahelt paberinoaga paberit. Järgmisel hetkel kukutab ta
Raudojat piinati ja üritati pehmeks muuta nii nagu kõiki teisi vastuhakkajaid ja üldiselt ootas selliseid inimesi surm. Vanglates hoiti küll kokku ja prooviti võimalikult palju üksteist moraalselt toetada, kuid see alati ei aidanud. Kõik väärtused ja endine elu oli justkui kadunud. Ainult tugevamatel jäi püsima lootus, et agoonia lõpeb ja tunneli lõpus paistab valgus. Taavi vanglas veedetud aja peale on sõda lõppenud ja NKVD hakkab oma konge tühjendama mahalaskmiste abil. "Võitlus vabaduse eest oli neile iseendast mõistetav, aga keegi ei teadnud, kui kallihinnaline on vabadus. Nüüd teadis Taavi, et oli vähe maid maailmas, kus 8 vabaduse eest maksti nii kõrget hinda." (Viirlaid 1952: 19) Ühel ööl karjutakse välja ka Taavi nimi. Oma elu päästmiseks tuleb Taavile hiilgav mõte, ta lubab meestele Mannerheimi paberi anda. Taavi viiakse väidetavasse paberi
Moskva korraldusel muudeti nüüd Tartu Rahuga kehtestatud piire Petserimaa kaotati ja Leningradi oblastile liideti Narva jõe tagused alad. 1950 viidi läbi rajoniseerimine, mille käigus 13 maakonna asemele moodustati 39 rajooni. Hakkas kujunema aga ka vastupanuliikumine. Aastatel 1944-1953 oli selle põhiliseks vormiks metsavendlus. Loodeti ka Lääne abile, aga seda ei juhtunud. Viimane metsavend tabati 1978a. Repressioonid jätkusid massiliste arreteerimiste, mahalaskmiste ja vaimse vägivallaga, 1949 toimus veel üks küüditamine. Selle maskiks oli võitlus kodanliku natsionalismi vastu. Majanduses viidi nüüd läbi sundindustrialiseerimine laiendati rasketööstust ja kaevandamist. Sellega kaasnes uus võõrtöölise sissevool. Kehtestati käsumajandus. Viidi läbi uus maareform. See tähendas maa sundvõõrandamist ja ümberjagamist. Ümberjaotustest ei kujunenud elujõulisi talusid. 1947 aga loodi nagunii kolhoosid. 70-ndatel alustati venestamist
Aulakoosolek) Aulakoosolek kutsus rahvast üles „vägivalla valitsuse vastu kõigi vahenditega võitlema“ Hilissügisel läksid mitmed töölissalgad linnadest aulakoosoleku kutsetele viidates maale mõisaid põletama (maapiirkondades kuulutati lühiajaliselt välja iseseisvad riigikesed nt. “Vigala ja Mõisaküla vabariik”) Vene võimud vastasid sõjaseisukorraga ja karistussalkade maale saatmisega, kes tegutsesid julmalt. „Kuulsaks“ said oma mahalaskmiste poolest Bezobrazovi ja Sieversi karistussalgad. Eestis hukati ilma kohtuta 300 in ja u. 500 hiljem sõjatribunali otsusega (kadalipp) Revolutsiooni tagajärjed: 1 Vaatamata revolutsiooni lüüasaamisele olid tulemused meile head (emakeelne haridus, vabam ajakirjandus) 2 1905 said eestlased esimese tõsise poliitilise õppetunni- kasuks hiljem 1917.a. 3 Tunnetati oma jõudu ja sai selgeks ka lõhe Eesti erinevate poliitiliste voolude vahel(parem- vasak)
annaabi.ee 
