Teiseks vool on vaja välja lülitada ja iga inimene peaks teadma, kus tema töökohas või kodus vastav lülititega kapp asub. Kui on käepärast isoleerivaid materjale siis püüdke kannatanut nende abil vabastada sobivad kummist esemeid, puukepp, ajaleht, raamatud. [4] Kolmandaks on vaja kohe kontrollida kannatanu hingamist ja pulssi. Kui need puuduvad või on väga harvad, siis peab alustama elustamisega (südamemassaaži ning kunstliku hingamisega).Elekter mõjub südamele ja kannatanu mahakukkumisel võib tal just taastuda südame normaalne rütm . Esmaabiks on ka esimese 10 sekundi jooksul tugeva löögi andmine rinnaku keskele või südame piirkonda.Kui kannatanu on teadvusel, on vaja teda vabastada rõivastest, mis pigistavad, tagada rahu, värske õhk, anda hingata nuuskpiiritust, piserdada veega, hõõruda keha ja katta sooja tekiga. Viimane samm on kiirabi kutsumine.[5] Oma igapäevaelus tuleb arvesse võtta , et elekter on väga ohtlik ja on vaja pidada kodus reeglid ,
Eriti ettevaatlik peab olema tormi tõttu mahalangenud elektrijuhtmetega, sest pole teada, kas tegu on madal-, kesk- või kõrgepingeliiniga. Kui voolu all oleva juhtme üks ots kukub maha, siis võivad saada selles piirkonnas liikuvad elusolendid sammupingest elektrilöögi. Sammupingeks nimetatakse pinget maapinna erinevate punktide vahel, mis asuvad inimese sammu kaugusel. Inimese sammu pikkuseks loetakse 0,8 m. Voolu all oleva juhtme mahakukkumisel tekivad maaühenduse kohast kuni 8 meetri kaugusel ringikujulised erineva potentsiaaliga maapinnaosad. 10 kV juhtme korral on pinge maapinnaga puutepunktis 6,7kV, sealt meeter väljapoole umbes 4kV, edasi viie meetri kaugusel 1,5kV ja 8 meetri kaugusel nullilähedane. Mida niiskem on pinnas, seda ohtlikum on juhtmele lähenemine! Astudes erineva potentsiaaliga rõngaste tsooni, saab inimene elektrilöögi jalast jalga. Et
· Väldi enda sattumist vooluahelasse. Vabasta puust kepiga, oksaga, teibaga, endale jalga kummikud, kätte kummikindad. · Pea meeles, et niisked riided, niiske maapind ja niiske keskkond juhivad hästi elektrit. · Eemaldada kannatanu ohuallikast ja pane lamama. · Kontrolli kannatanu hingamist ja pulssi. Kui need puuduvad või on väga harvad, siis peab alustama elustamisega. · Elekter mõjub südamele ja kannatanu mahakukkumisel võib tal taastuda südame normaalne rütm . Esmaabiks on ka esimese 10 sekundi jooksul tugeva löögi andmine rinnaku keskele või südame piirkonda. · Kui kannatanu on teadvusel, vabastada rõivastest, mis pigistavad, tagada rahu, värske õhk, anda hingata nuuskpiiritust, piserdada veega, hõõruda keha ja katta sooja tekiga. · Kutsu kiirabi. (tlu) Elektrilöögi saanud inimene vajab alati haiglas üle vaatamist, sest inimese seisund võib iga
· Väldi enda sattumist vooluahelasse (vabasta puust kepiga, oksaga, teibaga, endale jalga kummikud, kätte kummikindad jne) · Pea meeles, et niisked riided, niiske maapind ja niiske keskkond juhivad hästi elektrit · Eemaldada kannatanu ohuallikast ja pane lamama · Kontrolli kannatanu hingamist ja pulssi. Kui need puuduvad või on väga harvad, siis peab alustama elustamisega (südamemassaazi ning kunstliku hingamisega) · Elekter mõjub südamele ja kannatanu mahakukkumisel võib tal just taastuda südame normaalne rütm · Esmaabiks on ka esimese 10 sekundi jooksul tugeva löögi andmine rinnaku keskele või südame piirkonda · Kui kannatanu on teadvusel, vabastada rõivastest, mis pigistavad, tagada rahu, värske õhk, anda hingata nuuskpiiritust, piserdada veega, hõõruda keha ja katta sooja tekiga Kutsu kiirabi Elektritrauma Elektrilöögi saanud inimene vajab ALATI haiglas üle vaatamist , sest mõne tunni