Viimasel juhul määritakse pann ainult võiga Iseseisva roana koos hapukoore, valge kastme ja (või) maitserohelisega Köögiviljaterriini TERRINE (terin´) Kartulipüree munakollane ja maitseained vahustatud munavalge kaanega terriinivormi keeta praeahjus vesivannil 1-2 tundi NB! Valmistatakse kihilisi (värvilised) Lauale antakse: Külmalt eelroana koos küpsetatud köögiviljade ja mädarõikakastmega Soojalt põhiroana koos keedetud köögiviljade ja magushapude kastmetega. Köögiviljatimbalid TIMBALE (tä(n) bal´) Kv-püree rebu ja maitseained mass jahutada vahustatud munavalge panna timbalivormidesse praeahjus vesivannil 170ºC 25-30 min Eelroana koos köögiviljapuljongitel valmistatud kastmete ja maitseroheli Hautatud köögiviljatoidud Hautamiseks 1kg 0,2-0,3 l vedelikku 20-30 g rasvainet NB! Väga veerikkad kv (varajane kapsas, kõrvits, tomat) ilma vedelikuta. Üht liiki või mitut liiki koos
Tähtsamaid liike apelsini, greibi, mandariini, pomerantsi ja sidrunipuud kasvatatakse kõikjal lähistroopikas ning kohati troopikas. Vähemal määral viljeldakse ka teisi tsitruseliike, neist tuntumaid: väga suurte (mass kuni 10 kg) laipirnjate või kerajate mõrkjashapude viljadega pomelipuu, suurte piklike paksu ja kühmulisekooreliste hapude viljadega näsaviljaline sidrunipuu, väikeste munajate väga hapude viljadega hapulaimipuu ja sidrunikujuliste magushapude 5 viljadega maguslaimipuu. Viljad on neil kõigil kollased (mõnel liigil roheka varjundiga), neist tehakse marmelaadi, karastusjooke ja muud sellist, pomelipuu ja maguslaimipuu vilju süüakse ka toorelt, näsaviljalise sidrunipuu koorest valmistatakse maitseainet tsitronaati , seda tarvitatakse kulinaarias. Hapulaimipuu on kõige külmaõrnem tsitruseliik, seda kasvatatakse ainult troopikas. Eestis
maitseained, lõpuks vahustatud munavalged. Erineva värvusega köögiviljade püreedest valmistatakse kihilisi terriine (spinati, tomati, porrupüreest) Püree asetatakse rasvainega määritud, kaanega varustatud terriinivormi ja keedetakse praeahjus veevannil 1-2 tundi. Köögiviljaterriine serveeritakse kas külmalt eelroana koos küpsetatud köögiviljade ja mädarõikakastmega või sooja põhiroana koos keedetud köögiviljadega ja magushapude kastmetega. 47. Iseloomusta põhitoitaineid (leidumine, vajalikkus ) Põhitoitainegruppide baasil saadav päevane energia peaks olema järgmistes piirides valke 1015%, süsivesikuid 5560%, rasvu 2530% kogu päeva toiduenergiast. Valgud-luudele kasulik-piimas, lihas, munas, kalas. Rasvad- põhiülesandeks on energia saamine ning säilitamine, - küpsetised, küpsised, kondiitritooted, piimatoodetes, kalades, lihas.
xylosteum). Lubjarikastel parasniisketel või soostunud okas- ja lehtpuumetsades ning puisniitudel Lääne-, Põhja- ja Kesk-Eestis võib paiguti kohata meil looduslikult kasvavat sinakasmustade viljadega sinist kuslapuud (L. caerulea). Eestisse toodud u. 35 liigist on aedades sagedasemad roosade õite ja oranzpunaste viljadega tatari kuslapuu (L. tatarica), kollakate lõhnavate õite ja oranzikate viljade ning väänduva tüvega lõhnav kuslapuu (L. caprifolium), magushapude tumesiniste piklike söödavate viljadega söödav kuslapuu (L. caerulea var. edulis), mustade viljadega must kuslapuu (L. nigra) ning kokkukasvanud kahvatupunaste viljadega alpi kuslapuu (L. alpigena). · Vastakud, lühirootsulised, terveservalised lihtlehed võivad mõnel liigil olla aluselt kokkukasvanud. · Lehtede kaenlas paariti asetsevad nektaririkkad valged, kollased, roosad, violetsed või punased õied lõhnavad mõnel liigil tugevasti.
annaabi.ee 
